Töökorraldusest volikogus

TÄHELEPANU, JÄRGNEV POSTITUS ON ILMA FILTRITA. PALUN KELLELGI MITTE SOLVUDA. SEE ON SÜDAMEGA. EI KANNATA KALKUNI MÄNGIMIST, KUS KÕIK TEAVAD, KUIDAS ASI TEGELIKULT ON, AGA RÄÄGITAKSE KALA NÄOGA MUUD JUTTU.

Tänasest kuulun Võru Linnavolikogus kolme komisjoni: rahandus-, korrakaitse ning läbirääkimiste komisjoni.

Esmalt klaarin ära ühe vanema loo. 25nda oktoobri hommikul kuulsin raadiosaatest Anti Allase kommentaari: „Istusime sõbralikult koos, arutasime ja erimeelsused tekkisid võib-olla eelkõige linna juhtimise korraldamise poole pealt, kus siis nendel olid omad nägemused meil olid omad nägemused ja meie jaoks sai punaseks jooneks täiendava abilinnapea koha loomine.“

Ahsoo…..(rendering)….Olin tol hetkel pisut üllatunud. Ma ei näinud mingit põhjust, miks sotsid peaksid minema raadiosse ning hakkama rääkima versiooni, kus Reformierakond jäeti „ahnuse?“ pärast ukse taha. Kes teeb nii? Mis asi see on? Samas päev enne olin ise näost näkku öelnud, et me keeldume tulemast koalitsiooni, kus linna allasutusi mehitatakse poliitilise kuuluvuse järgi ning kus koalitsioonipartnereid ei kohelda võrdselt. Meie loobusime koalitsiooni minemast. Mis punasest joonest on jutt? Lisaeeldus oli meie poolt koalitsiooni minekuks see, et saaksime olla linnavalitsuses. Linnavalitsuse liikmed ei pea mitte olema palgalised. Oleksime leppinud ka läbipaistva linnajuhtimise ning kohaga linnavalitsuses. Soovisime olla kaasatud linnavalitsuse töösse. Kas see pole mitte koalitsiooni mõte? Alternatiivina pakuti meile „paketti“, kus antud juhul mina saaksin palgalise nõuniku koha ning lisaks saaksime kohta nt Võru Vee nõukogus. Lisaks lubati kahte komisjoni. Lisaks lubati, et nende kontrollitavates linna allasutustes jääb Reformi kuuluvatel inimestel siis töökoht alles 😔😕🙃. Mis asja? Ei osanud midagi isegi selle peale kosta. Tekkis väike lühis. Esiteks: mis mõttes te üritate meid ära osta rahalise nõukogu liikme kohaga. Soov oli sinna nimetada linnavalitsuse liikme poolt ühte meie volikogu liiget. See on täpselt see, mille vastu võitlesime. Mis mõttes on linnale odavam või sobilikum palgata nõuniku? Laiapõhjalisem linnavalitsus ei ole ok, kuna rahvale ei meeldi, aga läbi villase soki nõunike palkamine ning sama tasu maksmine on parem? Mis asi see on? Kes teeb nii? Olgu öeldud, et loobusime ISE sellest „paketist“, kuna soov oli teha tööd.

Tulen tagasi tänase juurde. Kirjutan, kuna päkapikk sosistas kõrva, et peaksin. Olen praegusel hetkel suurima häältesaagiga volikogu liige (239, järgnevad 167 ning 143) ning oman volikogu liikmetest tugevaimat mandaati valijate eest kosta.

3. novembril tuli volikogu esimehelt kiri: „Palun anda 08. novembriks 2017 teada millises komisjonis keegi osaleda soovib“. Vastasin samal päeval: „Soovin kuuluda revisjoni komisjoni ning kandideerida vastava komisjoni esimeheks. Täiendavalt kuuluksin võimalusel ka rahanduskomisjoni“.

Vastust kirjale ei tulnud. Helistasin veel möödunud nädalal lõpus nii linnapeale kui ka volikogu esimehele ning kinnitasin oma soovi kandideerida. Mainisin, et kui revisjoni komisjoni esimeheks otsustatakse valida keegi teine, oleksin tänulik, kui sellest eelnevalt teatatakse. Oskaksin arvestada ja tegevust teisiti planeerida. Linnapea lubas kindlasti teada anda. Kahjuks ei antudki teada.

Volikogu istungil esitas koalitsioon revisjoni komisjoni esimehe kandidaadiks T Piirmanni (kaval lüke) ning seejärel esitasid end kandidaatideks ka R Peedumäe ja mina. Loomulikult valiti esimeheks EKRE esindaja Peedumäe (varem tehtud diil) ning aseesimeheks Piirmann (koalitsiooni poolt valitud). See tähendas seda, et oskuslikult mängiti mind komisjonist välja. Põhjuseks olid ilmselt (KINDLASTI) eelmistel istungitel küsitud teravad küsimused ja ettepanekud. Kardeti, et hakkan ka revisjoni komisjoni kuuludes tööd tegema. Üritati õpetada „kui tahad midagi MEIE KÄEST SAADA, SIIS OLE SÕNAKUULEKAS“. No ei õnnestu see ju nii. Ei kavatsegi kiita asju, mis on valesti ja halvasti. Komisjoni liikmeid valides esitati kandidaatideks kolm sotsi, nende vastu jäin mina. Kuna koalitsioonil on enamus, osutusidki just nemad valituks.

Revisjonikomisjoni teema kokkuvõtteks: esimees ja aseesimees anti opositsioonile, enamus jäeti sotsidele. St, et tegelikult tehti pakasuhat. Näiliselt on revisjonikomisjonis võim opositsiooni käes, kuid tegelikkuses juhivad seda jätkuvalt sotsid.

Aga ärge muretsege, löön ikka revisjonikomisjoni töös kaasa. Nälg Võru linnas asjad korda saada on meeletu. Seda pole võimalik tappa. Pole lihtsalt seal hääleõiguslik. Saab ka lihtsalt aktiivse kodanikuna asjadel silma peal hoida. #töömesilane

Pisut irooniline oli kuulda volikogus lauset: „loodan, et kõik on oma komisjonidega rahul, sest kõik said sinna, kuhu nad soovisid“. Ma soovisin küll linnavalitsuse tegevust revideerida, ei lastud, aga see selleks. Sain ka istungil selle ära märkida. Läheme edasi. Vähemalt rahanduskomisjoni liikmeks plaani B-na sain. Sealne tööpõld on linna eelarvestrateegiat vaadates lai. Olen rahul.

Teise komisjonina pakkusin end juurde korrakaitsekomisjoni. Tänan komisjoni esimeest, kes mind sinna vastu võttis. Usun, et saan abipolitseinikuna tösse pisut kirkamaid toone tuua. Võru linna on vaja turvalisemaks muuta.

Kolmandas komisjonis, läbirääkimiste komisjonis, sain sotside tööõnnetusena aseesimeheks. Minu kandidatuur oli pisut ootamatu ning juhtus, et sain valitsuse poolse aseesimehe kandidaadiga sama palju hääli. Liisu heitmisel osutusin valituks mina. Kasutan mandaati julgusega.

Siinkohal lõpetan. Ma olen praegu paras vulkaan, nii palju teemasid, mis nõuavad kisendavalt avalikkuse ette toomist, kuid kõik tuleb omal ajal! Need tulevad. 

Toome Võrru IT Kolledži filiaali

Mis eristab Kagu-Eesti keskust Rakverest, Viljandist, Kuressaarest, Narvast, Kohtla-Järvest, Pärnust? Üks suuri erinevusi on kõrgkooli filiaali puudumine.

Tänasel päeval on kõrgkooli Võrru toomine reaalsem kui kunagi varem. Õpivõimalused on e-riigis muutnud üha kättesaadavamaks. Õpivormidest pakutakse järjest rohkem ka tsükli- ning kaugõpet. Suur osa loengutest ja ainetest on läbitavad veebikeskkonnas.

Me peame tooma Võrru It Kolledži filiaali.

Pelgalt 15-20 õppuri Võrru toomine looks siia võimalused IKT kogukonna tekkeks. Omavalitsusel on siinkohal tähtis õlg alla panna. Keskmine itimees maksab kohalikule omavalitsuse tulumaksu 11 korda rohkem kui miinimumpalka saav töötaja. Pikas plaanis on tegemist linna tulu kasvatava projektiga.

Võru linna on aastakümneid tuntud tugeva matemaatilise hariduse poolest. See on eeldus. Lisaks Võrumaa õppuritele saaksime õpet pakkuda kogu regioonile. Positiivset mõju avaldaks kõrgkooli filiaal ka migratsioonile.

Kõrgkooli loomise järel on võimalik Võrru tuua välisinvestoreid, kes saavad õppuritele tööd pakkuda. Tegemist on väga reaalse võimalusega. It-sekotris valitseb juba aastaid suur tööpuudus.

Me peame stimuleerima IKT arengut. Jõudes teatud punkti hakkab antud sektor end ise taastootma.

Anti Haugas: Korras tänavad tõstavad kinnisvara väärtust

Võru linnas on aastaid edasi lükatud tähtsate magistraalide remonti – Räpina mnt, Vilja tänava, Jaama tänava seis muutub sealjuures päev-päevalt kehvemaks. Viimase vindi peal on Männiku ning mitmed pisemad tänavad. Kogu investeering läheks sõltuvalt mahust maksma 3-4 miljonit eurot. Tegemist on suure summaga, kuid pangem asjad perspektiivi.

Lisaks linnakodanike vara, autode, säästmisele parandavad korras peatänavad külastatavust. Suureneb turismi osakaal, korras tänavate ääres hakkab jõudsamalt arenema ettevõtlus, tõuseb märkimisväärselt kruntide hind ning kogu magalapiirkonna korterite väärtus.

Konsolideeritult vaadeldes on iga tänava korda tegemine linna jaoks rahaline võit – kui jõuaks on kodanik, siis jõukas on linn. Tänavate remont on üks lihtsamaid mooduseid linna väärtuse kasvatamiseks. Kas tänavate remont on ikkagi raha betooni pumpamine, pigem mitte. Kuna tegemist on investeerimisega, kehtib ka siin printsiip – mida varem seda teha, seda tulusamaks kujuneb pikas plaanis.

Mitmed tänavad on Võrus planeeritud militaarsetel põhjustel ebaloomulikult laiaks, näiteks Vilja tänava saab muuta pea kaks korda kitsamaks. Kõrvale mahuks haljasriba ning ka rattatee.

Vältimaks rumalusi ning ühekordseid lahendusi, peame linnas sisse viima mõned lihtsad printsiibid. Esiteks, tänavaid tuleb hooldada vaid konkreetselt paika pandud avaliku teedehoolduskava alusel. Sellest peab kinni pidama! Teiseks, linna tänavaid ei tohi parandada tõrva ja labidaga, aukudega piirkond tuleb välja freesida ning uuesti asfaltiga katta. Soojadest talvedest üle jäänud teedehooldusraha ei tohi kasutatud poolikuteks lahendusteks ehk n.ö aukude lappimiseks.

Korras teed ja tänavad koos kõnni- ning jalgrattateedega on võrdne investeering kõikidesse linnakodanikesse, lisaks ka turvalisusesse. See peab olema üks omavalitsuse esmaseid ülesandeid!

Mis saab Kreutzwaldist ja vanalinnast?

8ndal augustil korraldasime Stedingu majas arutelu “Mis saab Kreutzwaldist ja vanalinnast”. Järgnevas potsituses teen kokkuvõtte räägitust.

Kaks linna, kellelt on Võrul vanalinna taastamisel väga palju õppida on Kuressaare ja Haapsalu. Võtsin kätte telefoni ning helistasin vastavate maakondade muinsuskaitsespetsialistidele ning linnajuhtidele. Esmalt toon välja nende öeldu.

  • Kõige tähtsam on luua foon, kus inimesed soovivad maju renoveerida ning oskavad nende väärtust märgata.
  • Inimesi tuleb premeerida ja märgata. Näiteks Kuressaares on selleks ka vastavad preemiad.
  • On kampaaniaid nagu “Piideaiad korda”, “Värv kuressaare majal” ning “Haapsalu värviliseks”.
  • Kuressaares taastati meede, kus korda tehtud maja või objekti puhul saab taotleda kuni 20000 euro suurst toetust, mis moodustaks kuni 50% maksumusest.
  • Toetatakse ka nt pakettakende vahetamist puitakende vastu.
  • Vanadele aedadele ning majadele koostatakse linna kulul värvipasse.
  • Väireklaamil karmimad nõuded, nt värvilisi ning neoontähti ei lubadata reklaamina paigaldada. Taustavalgus võib reklaamil nt rauast reklaami taga olla vaid valge.
  • Tegeletakse koostöö arendamise ning imagokujundusega.

Arutelust tekkinud ideed:

  • Võib soodustada majadesse soojatrasside ning vee vedamist, see tõstaks kinnisvara väärtust ning motiveeriks ettevõtlikke maju korda tegema.
  • Teatud objektidel võiks muinsuskaitse eritingimusi kergendada.
  • Inimesi peab premeerima ka lillede istutamise eest.
  • Majade omanikel peab tekkima huvi oma kinnisvara müüa, kui pole huvi seda korda teha. Mis tekitaks stiimuli?
  • Asjaajamine linna ning muinsuskaitsega peab muutuma kiiremaks ja lihtsamaks.
  • Tamula randa tuleb rohkem reklaamida, see loob väärtust juurde ka vanalinna hoonetele.
  • Promenaadil peaksid tuled kauem põlema.
  • Käsitöölised vajavad kohta, kus oma tooteid müüa. See aitab samuti kuvandit luua. Kauplemiskohad võiksid kujuneda näiteks ajaloolisele linna turuplatsile, Seminari väljakule.
  • Võru linna sisse sõitmisel peab tekkima “wow efekt”.
  • Linn vajab Kreutzwaldi ning ajalooliste kohtade ümber legende ja lugusid.
  • Linnal võiks olla oma kujundaja
  • Toetada ja märgata võiks ka lillede istutamist ning amplite paigaldamist.

Mõtted Kreutzwaldi festivalist:

  • Eesti on turul ruumi näitekunstiline ning raamatutele pühendatud festivalile. See eeldaks ka vanalinna ning Kalevipoja loo kaasamist.
  • Festivali raames saaks elu tuua muuseumidesse. Neid saaks aktiivselt korraldusse kaasata.
  • Linnaruumis saaks korraldada elavaid näidendeid, kus nt 1. vaatus järve ääres, 2. muuseumis jne.
  • Eestlane on laulurahvas, saab integreerida festivali ka ühislaulmist ning rahvaviisid esitamist.
  • Festival elavdaks linna ning pakuks tegevust haritlastele ning esimesest noorusest välja kasvanud kodanikele.

Kindlasti arutelud jätkuvad. Kui on mõtteid või soovi mõnd ideed arutada, õlga alla panna, siis oleme olemas!

Vanalinna puithooned taas hingama

Võrulane armastab oma kodulinna, tema rohelust ja looduslähedust. Vanad puitmajad, puud ning Tamula järv kujundavad suurel määral ajaloolise võrulase identiteedi.Võru linna ilme erineb teistest Eesti asumitest, seda eriti planeeringu ning hoonestuse mõttes. Siin on laiad ja sirged, üksteise suhtes risti ning paralleelselt kulgevad tänavad, mis moodustavad korrapäraseid kvartaleid. Tänavate ääres ilutsevad vanad ning aegu näinud kodud. Eemal kaugub Haanja kõrgustik, mille kahe kupli järgi aastasadu ilma ennustatud.

Esimesed puidust hooned kerkisid Võrru tollase turuplatsi ümbrusesse. Linna algaastail ehitati maju ka Katariina tänavas, kuhu asusid peamiselt kaupmehed. Materjaliks valiti just puit, sest just siis avanes hõlpus võimalus saada tasuta tooret. Nimelt lubati Võru kohta käivas erimääruses apteekrile, trahteripidajale ja kuuele kaupmehele igaühele 400 ja igale käsitöölisele 300 palki. Ainult mets tuli ise üles töötada ja materjal kohale vedada. Seevastu käis kivimajade püstitamine täielikult ehitaja enda kulul.

Elamute ehituslaadist sai luua enam-vähem kindla mõttelise mudeli: ühekorruseline, harva mansardkorrusega hoone, viil- või kelpkatus. Elumaja jäi tänava poole enamasti küljega, mille keskel paraaduks, trepp ulatumas kaugele kõnniteele. Maja taga oli majandusõu, selle ümber, peamiselt tagaküljes, olid abihooned nagu ait, hobusetall, laut jne. Tänavast kõige kaugema krundiosa moodustas juur- ja puuviljaaed, mis hoovist oli eraldatud mõne abihoonega.

Linna ilme muutus I vabariigi ajal suhteliselt vähe. Ikka jäid valitsevateks ühekorruselised puitelamud ja nende õuedel laudad-tallid-kuurid. Üldmuljet ei muutnud kolm „suurehitist“ – „Põllumehe“ kolmekorruseline ja mansardkorrusega kivimaja, kus asusid kauplus ja ühistupank, Võru Maavalitsuse moodne kolmekorruseline administratiivhoone ning viimasest teravkatuse osa kõrgem 1939. a. Valminud Eesti Panga osakonna maja. Enim muutis linna üldmuljet nõukogudeaegne arhitektuur. Sellest hoolimata oleme suutnud suure osa toonasest vanalinna puidust säilitada.

Mida saab vanalinna säilimise ning taaselustamise heaks teha?

Võru vanimad hooned on kõik muinsuskaitsealused. Ühtlasi tähendab see mitmeid piiranguid hoonetega tehtavate toimingute juures. Muutmaks vanalinna hinge elavamaks, esitame ettepanekud.

  • Vanade majade värviuuringute, mille alusel koostataks värvipassid, toetamine. Värvipasside alusel saab hakata hooneid taastama ja üle värvima.
  • Muinsuskaite eritingimuste kindlaks määramise toetamine.
  • Värvide soetamine ja kompenseerimine.
  • Tänavaäärsetele siltidele ning reklaamidele ühtlase stiili kehtestamine. Visuaalselt on väga kaunis näiteks Kuressaare vanalinn.
  • Maju restaureerivate perede ja ettevõtjate tunnustamine.
  • Vanalinna ajaloo ning vaimu tutvustamine ja levitamine.
  • Ajalooliste hoonete markeerimine ja nende lugude jäädvustamine.

Omavalitsuse roll on rahva rikkust kasvatada

Raha on alati piiratud ressurss. Ükskõik kui palju seda on, pole teda kunagi piisavalt. Kohaliku tasandi poliitikute elu on siinkohal päris keeruline. Rahvas nõuab hüvesid, tegusid ja korras tänavaid, aga kõigile kõike ei saa anda. Iga lõpetanud linnavalitsust jäävad saatma probleemid. Tulevate valimiste eel näidatakse näpuga objektide peale, mis rahva raha eest tehtud ja sõnatakse „mina tegin, mina korraldasin, minu mõte“. Vähesed saavad öelda, et tehtu on tekkinud loodud lisandväärtuse tulemusena. Pigem käib mõne protsendi likviidse vara suunamine.

Minu kodulinna netovõlg on viimase nelja aastaga ca 800 000 euro võrra suurenenud, kokku võlgu võetud üle 2,5 miljoni. Põhimõtteliselt on tegemist võla arvelt võla katmisega ning miinus üha kasvab. Brutotulu saajad on siinkohal kõigest 4 500. Kiire arvutus näitab, et tööl käiva inimese kohta on võetud üle 550 euro laenu, mis vajab intressidega tagasi maksmist. Tegemist ei ole jätkusuutliku lahendusega. Teadupärast lõpeb 2020ndal aastal Euroopa Liidu jooksev eelarveperiood ning uuest perioodist vähenevad märkimisväärselt toetused. Eesti muutub netomaksjaks. Selles valguses on võlakoorma kasvatamine veel enam lühinägelik.

Ettevõtlus on omavalitsuse edu võti

Kõige enam saab linn oma sissetulekuid kasvatada läbi füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasvu. Et laekumine kasvaks, vajame vähem maksudega manipuleerimist, rohkem tööl käivaid inimesi ja kõrgemaid palku. Omavalitsus mängib siin selget rolli. Kui ettevõtjaid ei toetata ning kogu raha kulub muudele olmeprobleemidele, ei teki ka lisandväärtuse ja rikkuse kasvu. Omavalitsus satub lihtsamalt öeldes suletud ning hääbuvasse ringi. Kui suudetakse soodustada ettevõtluse edenemist, kasvavad inimeste palgad ning numbrid, mida võimalik ümber jagada. Kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine soodustab asustust ümber tööandjate koonduma. Tulumaks makstakse sinna, kuhu ollakse sisse kirjutatud. Madalapalgaliste töökohtade soosimine ning vastav riiklik maksupoliitika on äärealasid rõhuv. Madal töötasu tingib ka kehvema tervise ning raskema sotsiaalse koorma. Madal töötasu on üks peamisi kehva tervise ja stressi soodustajaid.

10 punkti, kuidas ettevõtlust soodustada

  1. Vähene bürokraatia ning kiire ja ettevõtjat soosiv asjaajamine. Aeglane asjaajamine on ettevõtjale otsene energia ning ressursi kulu. Erasektoris raha ei oota.
  2. Sobivate tööpindade olemasolu. Omavalitsuse roll on tagada piisavate eelduste ja kommunaalide olemasolu vajaliku taristu väljaarendamiseks.
  3. Kiired ühendused ning juurdepääsuteed. Omavalitsus vajab kiireid ning korras ühendusi kauba ning tööjõu liikumiseks, mis oleksid samaaegselt ka võimalikult odavad.
  4. Teadmiste ristkasutamine. Ettevõtjate omavaheline koostöö ning klastrite loomine aitab rahvusvahelisel turul paremini läbi lüüa. Igal ettevõtjal on midagi teistega jagada.
  5. Noorte mentorlus ning õpilasfirmad. Omavalitsus peab soodustama õpilasfirmade rajamist ning nendega edasi liikumist. Iga uus ettevõtja võib lüüa kõrgepalgalise töökoha rohkem kui 10-le inimesele.
  6. Kaugtöötajate eest hoolitsemine. Paljud töökohad ei nõua peakontoris viibimist. Kaugtöötamine tuleb luua omavalitsuses võimalikult mugavaks ning meeldivaks.
  7. Erasektori ning õppeasutuste vaheline koostöö. Igas suuremas Eesti linnas võiks olla mõne õppeasutuse filiaal, kus õpetatavad suunad ühtiksid piirkondlike ettevõtjate eripäradega.
  8. Ettevõtlusnõukogu loomine. Hoidmaks ettevõtluskeskkonda uuenduslikuna, peab ettevõtjatega pidevalt suhtlema.
  9. Ettevõtjasõbralik mentaliteet. Ettevõtja amet peab olema aus sees. Ettevõtlikkust peab märkama ning tunnustama.
  10. Omavalitsustevahelise koosöö suurendamine. Ettevõtjatele suunatud projekte võib ajada ka regiooni üleselt. Olgu selleks või sobivate lennuühenduste loomine.

E-valimiste kaotamine töötaks vastu loomulikele trendidele

Eesti on teatud-tuntud innovaatiliste lahenduste rakendaja. See muutnud inimeste elu mugavamaks, samas tähendab e-riik ka suurt kokkuhoidu. Käidud välja number, et kokkuhoiuks 2,5% SKT-st. Ettevõtete tulu ning majanduse kasv on siinkohal raskesti mõõdetavad. Küllap on e-riigist saadud asjaajamise lihtsus majandust veel enam positiivselt mõjutanud.

2015ndal aastal käis e-hääletamas 176 000 inimest, 2011ndal aastal 140 000, 2007ndal 30 000. Trend näitab, et järjest enam eelistatakse riigiga suhelda, ka valida, ilma kodust või töökohalt lahkumata. Kasutajamugavus, sealhulgas aja ning ressursi kokkuhoid, kaaluvad üles vanad harjumused. Keskmise tööl käiva inimese jaoks oleks juba mõeldamatu, et peaks igal aastal istuma kümneid tunde erinevate ametiasutuste järjekordades. Kodanik tahab esitada tuludeklaratsiooni kohe, panna end ravijärjekorda kohe, maksta arveid kohe, valida kohe.

Vaadeldes globaalseid trende näeb väga suuri muutusi kaubanduse struktuuris. Peale tuleb just nimelt e-kaubandus, jagamismajandus veel mitte nii palju, aga ka selle osakaal kasvab eksponentsiaalselt. 2016ndal aastal oli maailma suurima e-kaubanduse turu, Hiina,käive 900 miljardit dollarit. Käibele on võetud ka uus termin m-kaubandus. Eeldatakse, et 2017ndal aastal tehakse 25% internetiostudest mobiiltelefonide vahendusel.

E-valimiste võimaliku kaotamise ja valimiste lühendamise asemel võiks valitsuse järgmine samm olla e-valimiste mobiiltelefonidesse toomine. Juba praegu ei kasuta noored enam nii palju sülearvuteid. Enamik toiminguid tehakse ära just nutitelefonis. Kui riigiga suhltemine eeldab liiga palju liigutusi, on lihtsam see ära jätta. Kui trendidega kaasas ei käida, läheb valima ainult vanem elanikkond. Küllap teavad seda ka poliitikud. Minu siiras lootus on see, et Keskerakond võitleb trendidele vastu enda rumalusest mitte pahatahtlikust soovist noorte häält summutada.

Ootan Teie mõtteid!

Kandideerin 2017nda aasta valimistel Võru linnas. Koostame programmi ning ootan ka Sinu ideid, kuidas teha Võru linna elu paremaks. Luban, et ei vaata ühelegi ideele läbi sõrmede. Annan kindlasti tagasisidet ning endapoolse nägemuse, millisel määral saaksime Sinu plaani realiseerida. Parima tulemuse saavutab vaid kõiki linnaelanikke kaasates.

Üldiselt lähtun programmi koostamisel probleemide tuvastamisest ning neile edasiviiva lahenduse leidmisest. Panen näidisena kirja kolm probleemi. Koheselt endapoolset lahendust siia ei kirjuta, see tõmbaks loovust koomale.

Postituse kommentaarides olen avatud ka debatiks/mõttevahetuseks.

  1. Rahvastiku arvu vähenemine, negatiivne rändesaldo

Võru linna rahvaarv on pidevas languses. Pole leitud stiimuleid väljarände pidurdamiseks. Eelkõige lahkub Võrust tööealine elanikkond. Märkimisväärselt suureneb eakate osakaal. See tähendab jätkuvat sotsiaalkulude kasvu. Samaaegselt moodustab füüsilise isiku tulumaks iga aastaga üha väiksema osa linna tuludest. Muutume sõltuvaks riigipoolsetest toetustest ning kaob investeerimisvõimekus.

  1. Kõrgepalgaliste töökohtade ning turule vastava tööjõu nappus

Võru linna ettevõtete keskmine struktuur on võrdlemisi madala lisandväärtuse loomega. See tingib olukorra, kus ei suudeta töölistele maksta Eesti ning Euroopa mõistes konkurentsivõimelist töötasu. Ühtlasi on probleeme ka oskustööjõu olemasoluga. Kutse kätte saanud linnakodanikud suunduvad tööle teistesse piirkondadesse. Üldjuhul puuduvad linnas ka tasemel tingimused kaugtööga tegelemiseks.

  1. Noorte vaba aja veetmise võimaluste nappus

Võru linna noored lahkuvad tihti põhjendusega, et „siin pole miskit teha“. Mõnes mõttes vastab see tõele. Võrreldes mitmete teiste linnadega on tublisti arenguruumi. Liialt vähe on mõeldud noorema põlvkonna tahtele. Ootame mõtteid, kuidas muuta noorte elu põnevamaks ning rohkem väljakutseid pakkuvamaks.

Kontakt:

antihaugas@gmail.com

59004616

Vabadus liikuda on liberaalse majanduse alus

Need olid minu elu ühed põnevaimad kaks nädalat. Osalesin Freidrich Naumanni Fondi korraldatud seminaril, kus käsitlesime liikumisvabadust ning globaalset pagulaspoliitikat. Tahan kogetut Teiega jagada.

Osalejaid oli kokku 24 – Lähis-Idast Indoneesia ja Lõuna-Aafrikani. Seega kogemuste pakett sai väga lai.

Toon välja 4 peamist põhimõtet, milleni jõudsime.

1. Propositsioon: vabadus liikuda kui peamine inimõigus

Vabadus liikuda on iga inimese baasõigus, mis tihedalt seotud teiste oluliste õigustega. Enesemääramisõigus, õigus haridusele ning rahumeelse elukeskkonna valikule on tähtsusetud, kui kodanikel puudub õigus reisida. Õigus vabalt liikuda peab olema kohaldatud nii riikide siseselt kui ka üleselt.

Inimeste vaba liikumine, mis maksimeerib migrantide potentsiaali ning huvisid, saab ainult sihtkohariiki täiendada. See kaalub üles migratsiooniga kaasnevad negatiivsed tagajärjed.

2. Propositsioon: migratsioon kui globaalne nähtus

Arvestades maailma teisi regioone, on euroopakeskne suhtumine migratsiooni põhjendamatu.

Kuigi meediat jälgides võib tekkida teine tunnetus, ei ole migratsioon ainult Euroopas. Tegemist on kompleksse ning kogu maailma hõlmava protsessiga. Seega peab sellele lähenema erinevatelt tasanditelt, mis arvestavad nii riiklikke kui regionaalseid põhimõtteid. Vajalik on rohujuuretasandilt algav lähenemine. See aitab luua üldiseid poliitikaid ning katalüseerida neile globaalset tuge.

3. Propositsioon: liikumisvabadusega kaasneb majanduskasv

Vaadeldes majanduslikke perspektiive peame mõistma, et liikumisvabadus on rahvusvahelise kaubanduse esimene eeldus. Inimkonnal on pikk piirideülese kaubanduse ajalugu. See eeldab liikumisvabadust. Paljud tuluallikad – näiteks turism ja äriturism – võidavad avatud piiride poliitikast. Kaasaegsed rahvusvahelised varustusteed ei eksisteeriks ilma sujuvate transpordiühendusteta. On tugev korrelatsioon riiklikku rikkuse ning rahvusvahelise kaubanduse mahu vahel. SKT kasv ning kaubavahetuse intensiivistumine käivad käsikäes. Euroopa liit ning muud kaubandusliidud on loodud alusel, et vaba kauba, teenuste, kapitali ning inimeste liikumine on omavahel proportsioonis ning suudavad ühtselt toimides jõukust kasvatada. Liberaalid peavad neid printsiipe laiendama veel üldisemale ning globaalsemale tasemele.

4. Propositsioon: migrantide integratsioon

Integratsioon seab suuri väljakutseid. Sellega käib kaasas ka tundmine, et migratsioon on reaalsus, millega mitte tegelemist ei saa lubada. Sellega käib kaasas täielik nõustumine, et migrantidel on võrdsed õigused, kohustused ja võimalused. Integratsiooni saab edukalt edendada läbi hariduse, valitsemisse kaasamise ning kodakondsuse andmise lihtsustamise. Vabatahtlik töö mängib integratsiooni tõhustamisel väga olulist rolli.

Efektiivne ning reaalne integratsioon on migrantide fundamentaalne õigus ning seda peab tegema lähtudes põhimõtetest, mis ei ole diskrimineerivad. Liikumisvabadus on otsese seoses eduka integratsiooniprogrammiga ning peab moodustama integratsioonipoliitika baasi. Mistahes teistsugune lähenemine vaid suurendab ühe grupi domineerimist teise üle, olgu selleks keel, kultuur, religioon või miski muu. On piisavalt näiteid maailmast, mis tõendavad, et suurem osalus demokraatiaprotsessides vähendab sisekonfliktide arvu. Toetudes sellele põhimõttele peavad valitsused looma enam kaasavaid süsteeme eelkõige kohalikul tasandil, mis annavad migrantidele võimaluse otsustusprotsessides kaasa rääkida. On otsene positiivne korrelatsioon eduka integratsioonipoliitika ning majanduskasvu vahel.

Liberaalne lähenemine, mille keskmes asub  valiku- ning eneseteostamisvabadus, on multikultuursem ning vähendab sundassimilatsiooni. Liberaalidele on oluline respekteerida erinevaid elustiile ja käitumistavasid, mis ei kahjusta teisi ühiskonnaliikmeid. Liberaalide roll on vähendada meetmeid, mis tingitud sallimatusest kas valitsuse või kaaskodanike poolt.

On kohustuslik, et migrantide lapsed integreeritakse koheselt haridussüsteemi. See on parim ning efektiivseim meede tagamaks täielikku migratsiooni ning paremat arusaama migrantide ning võõrustajate kultuuridest.

Migratsioon ei saa mitte kunagi olla vaid ühepoolne kohustus. Keskvalitsused kannavad vastutust kestva strateegia ning raampõhimõtete loomisel. Need põhimõtted peavad aitama kaasa paremale integratsioonile. Kohalike omavalitsuste vastutada on personaalne lähenemine. Neil on migrantide ning ühiskonnaga lähedaseim kokkupuude. Kohalik omavalitsus peab formuleerima ning rakendama poliitikaid, mis parandavad integratsiooni.

Kodakondsuse taotlemine, ka topeltkodakondsuse lubamine, tõhustab inimeste integratsiooni. Kodakondsus või selle puudumine mõjutavad mitmeid eluvaldkondi.