Jagamismajandus vähendab ökoloogilist jalajälge

Written by Anti Haugas

Ma kiirelt defineeriks, mis on jagamismajandus. Oma sõnadega. See toimub siis, kui vanaema koob kolm paari villaseid sokke. Kaks paari annab lastelastele ja ühe müüb naabrimehele. Muidugi toimiks mudel ka siis, kui on hea õuna-aasta ning vanaisa tehtud õunamahla jääb üle, linnas õunapuid ei kasva ning poemahl ei imponeeri. Vanaema teeb sokkidest pildi ja lükkab äppi üles, vanaisa mahlast. Nii saavad vanaemadest ja vanaisadest moodsaimad ettevõtjad.

Jagamismajandus lubab nii indiviididel kui gruppidel toota raha alakasutatud või kasutamata kauba pealt. Näiteks autoomanik saab lubada kellelgi teisel enda sõidukit kasutada, kui ise seda parasjagu ei vaja. Või kui oled korteriomanik, laena elupind puhkusel viibimise ajaks mugavalt välja.

Jagamismajandus on majandusmudel, kus isikutel on võimalus laenata või rentida kellegi teise valduses olevat vara. Jagamismajanduse mudelit kaustatakse eelkõige siis, kui kindla teenuse hind on kõrge ning toodet või teenust ei tarbita ise täiel määral lõpuni.

Inimesed on kommuuni siseselt tooteid ning vahendeid jaganud juba tuhandeid aastaid. Kui pannkoogi jaoks jahu puudu jäi, käisin naabrite juurest laenamas. Kui kartulit pannes mugulaid puudu tuli, sai naabri käest koti jagu juurde toodud. Nüüd on Internet muutnud isiklike teenuste ning kauba jagamise inimeste jaoks veelgi lihtsamaks, kommuunid suuremaks.

Enim tuleb kriitikat jagamismajanduse pihta just regulatiivse teadmatuse suunal. Rentimisteenuseid pakkuvad ettevõtted on tihti reguleeritud riiklikul tasandil. Üksikindiviidid, kes teenuseid või tooteid rendivad, ei pea täitma samu kriteeriume ning regulatsioone. Samuti ei maksa nad üldjuhul makse. See tekitab nö ebaausa konkurentsi, mis võimaldab üksikisikutel pakkuda odavamat hinda. Odavam tuleb hind ka seetõttu, et on vähem bürokraatiat ning lülisid, kes tasust osa nõuavad.

See on probleem, aga see tuleb lahendada. Mida varem, seda parem. Kogu maailm liigub selles suunas. Kaua sa ikka jalarätte kasutad, kui sokid juba leiutatud.

Jagamismajandus vähendab ökoloogilist jalajälge, tooted kasutatakse ära üha efektiivsemalt. Interneti ja infotehnoloogia arenedes ei ole enam niivõrd palju vaja rakendada ka riiklikku kontrolli, selle kontrolli võib turg meie eest ise ära teha. Kui teenus hea, annad kõrge hinde, kui teenus halb, siis madala. Pole olnud UBER-iga sõites ühtegi halba kogemust. Õhk on autos värske, istmed puhtad, juhid intelligentsed, naeratavad ning keegi ei sõima Savisaart ega pagulasi. Nad vastatavad isiklikult selle eest, kas veel kliente saavad või mitte. Kui miski peaks olema kliendi jaoks ebameeldiv, jäävad lihtsalt rahast ilma. Kui vanakooli taksojuht tahab konkurentsis püsida, tuleb standardeid tõsta. Vestlesin ühe UBER-i juhiga, kes pakkus “jagamismajanduse” teenuseid juba nõukogude ajal Žiguliga taksot sõites. Ootasid siis Olümpia hotelli ees, kuni kellelegi oli vaja autoga järgi minna. Hinda mõõdeti spidomeetri järgi. Kilomeeter oli vist kuus kopikat. Ajad on edasi läinud.

Peame looma parimad eeldused, et freelanceritel oleks võimalikult lihtne oma tulusid deklareerida ning et nad ka tahaksid ja sooviksid seda teha. Eesti inimesed pigem tahavad ausalt tulu teenida. Kui väheneb ametnike koormus kontrolli rakendamisel, saame koomale tõmmata ka avalikku sektorit. Kui suudame olla eesrindlikud, meelitame Eestisse rohkem investoreid ja turiste – see tähendab raha. Jagamismajanduse laialdasem rakendamine muudaks ettevõtluse ausamaks.

Ei ole mõtet kasutada letialuseid teenuseid kui saab toiminguid teha läbi legaalsete platvormide. Tänavapildis pole ilmselt enam kuigi suur haruldus kui 80-aastane vanahärra taskust nutitelefoni haarab, bussiaegu vaatab või Postimeest sirvib. Täna toimub üle 60% internetiliiklusest mobiili vahendusel, ning pool sellest läbi rakenduste. Rahvusvahelise audiitorühingu PwC andmeil on põhilisel jagamissektoril potentsiaali kasvada 15 miljardilt 355 miljardi dollarini aastaks 2025. Võibolla isegi rohkem.

Tuleb meelde üks hea Lennart Meri loodud võrdlus – Eesti manööverdab kui eskimo süst, Venemaa kui supertanker. Olen päris uhke, et Eestit globaalselt jagamismajandusele kaasa aitamises eeskujuks tuuakse. See on ainuõige tee!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *