Anti Haugas: Korras tänavad tõstavad kinnisvara väärtust

Võru linnas on aastaid edasi lükatud tähtsate magistraalide remonti – Räpina mnt, Vilja tänava, Jaama tänava seis muutub sealjuures päev-päevalt kehvemaks. Viimase vindi peal on Männiku ning mitmed pisemad tänavad. Kogu investeering läheks sõltuvalt mahust maksma 3-4 miljonit eurot. Tegemist on suure summaga, kuid pangem asjad perspektiivi.

Lisaks linnakodanike vara, autode, säästmisele parandavad korras peatänavad külastatavust. Suureneb turismi osakaal, korras tänavate ääres hakkab jõudsamalt arenema ettevõtlus, tõuseb märkimisväärselt kruntide hind ning kogu magalapiirkonna korterite väärtus.

Konsolideeritult vaadeldes on iga tänava korda tegemine linna jaoks rahaline võit – kui jõuaks on kodanik, siis jõukas on linn. Tänavate remont on üks lihtsamaid mooduseid linna väärtuse kasvatamiseks. Kas tänavate remont on ikkagi raha betooni pumpamine, pigem mitte. Kuna tegemist on investeerimisega, kehtib ka siin printsiip – mida varem seda teha, seda tulusamaks kujuneb pikas plaanis.

Mitmed tänavad on Võrus planeeritud militaarsetel põhjustel ebaloomulikult laiaks, näiteks Vilja tänava saab muuta pea kaks korda kitsamaks. Kõrvale mahuks haljasriba ning ka rattatee.

Vältimaks rumalusi ning ühekordseid lahendusi, peame linnas sisse viima mõned lihtsad printsiibid. Esiteks, tänavaid tuleb hooldada vaid konkreetselt paika pandud avaliku teedehoolduskava alusel. Sellest peab kinni pidama! Teiseks, linna tänavaid ei tohi parandada tõrva ja labidaga, aukudega piirkond tuleb välja freesida ning uuesti asfaltiga katta. Soojadest talvedest üle jäänud teedehooldusraha ei tohi kasutatud poolikuteks lahendusteks ehk n.ö aukude lappimiseks.

Korras teed ja tänavad koos kõnni- ning jalgrattateedega on võrdne investeering kõikidesse linnakodanikesse, lisaks ka turvalisusesse. See peab olema üks omavalitsuse esmaseid ülesandeid!

Mis saab Kreutzwaldist ja vanalinnast?

8ndal augustil korraldasime Stedingu majas arutelu “Mis saab Kreutzwaldist ja vanalinnast”. Järgnevas potsituses teen kokkuvõtte räägitust.

Kaks linna, kellelt on Võrul vanalinna taastamisel väga palju õppida on Kuressaare ja Haapsalu. Võtsin kätte telefoni ning helistasin vastavate maakondade muinsuskaitsespetsialistidele ning linnajuhtidele. Esmalt toon välja nende öeldu.

  • Kõige tähtsam on luua foon, kus inimesed soovivad maju renoveerida ning oskavad nende väärtust märgata.
  • Inimesi tuleb premeerida ja märgata. Näiteks Kuressaares on selleks ka vastavad preemiad.
  • On kampaaniaid nagu “Piideaiad korda”, “Värv kuressaare majal” ning “Haapsalu värviliseks”.
  • Kuressaares taastati meede, kus korda tehtud maja või objekti puhul saab taotleda kuni 20000 euro suurst toetust, mis moodustaks kuni 50% maksumusest.
  • Toetatakse ka nt pakettakende vahetamist puitakende vastu.
  • Vanadele aedadele ning majadele koostatakse linna kulul värvipasse.
  • Väireklaamil karmimad nõuded, nt värvilisi ning neoontähti ei lubadata reklaamina paigaldada. Taustavalgus võib reklaamil nt rauast reklaami taga olla vaid valge.
  • Tegeletakse koostöö arendamise ning imagokujundusega.

Arutelust tekkinud ideed:

  • Võib soodustada majadesse soojatrasside ning vee vedamist, see tõstaks kinnisvara väärtust ning motiveeriks ettevõtlikke maju korda tegema.
  • Teatud objektidel võiks muinsuskaitse eritingimusi kergendada.
  • Inimesi peab premeerima ka lillede istutamise eest.
  • Majade omanikel peab tekkima huvi oma kinnisvara müüa, kui pole huvi seda korda teha. Mis tekitaks stiimuli?
  • Asjaajamine linna ning muinsuskaitsega peab muutuma kiiremaks ja lihtsamaks.
  • Tamula randa tuleb rohkem reklaamida, see loob väärtust juurde ka vanalinna hoonetele.
  • Promenaadil peaksid tuled kauem põlema.
  • Käsitöölised vajavad kohta, kus oma tooteid müüa. See aitab samuti kuvandit luua. Kauplemiskohad võiksid kujuneda näiteks ajaloolisele linna turuplatsile, Seminari väljakule.
  • Võru linna sisse sõitmisel peab tekkima “wow efekt”.
  • Linn vajab Kreutzwaldi ning ajalooliste kohtade ümber legende ja lugusid.
  • Linnal võiks olla oma kujundaja
  • Toetada ja märgata võiks ka lillede istutamist ning amplite paigaldamist.

Mõtted Kreutzwaldi festivalist:

  • Eesti on turul ruumi näitekunstiline ning raamatutele pühendatud festivalile. See eeldaks ka vanalinna ning Kalevipoja loo kaasamist.
  • Festivali raames saaks elu tuua muuseumidesse. Neid saaks aktiivselt korraldusse kaasata.
  • Linnaruumis saaks korraldada elavaid näidendeid, kus nt 1. vaatus järve ääres, 2. muuseumis jne.
  • Eestlane on laulurahvas, saab integreerida festivali ka ühislaulmist ning rahvaviisid esitamist.
  • Festival elavdaks linna ning pakuks tegevust haritlastele ning esimesest noorusest välja kasvanud kodanikele.

Kindlasti arutelud jätkuvad. Kui on mõtteid või soovi mõnd ideed arutada, õlga alla panna, siis oleme olemas!