Vanalinna puithooned taas hingama

Võrulane armastab oma kodulinna, tema rohelust ja looduslähedust. Vanad puitmajad, puud ning Tamula järv kujundavad suurel määral ajaloolise võrulase identiteedi.Võru linna ilme erineb teistest Eesti asumitest, seda eriti planeeringu ning hoonestuse mõttes. Siin on laiad ja sirged, üksteise suhtes risti ning paralleelselt kulgevad tänavad, mis moodustavad korrapäraseid kvartaleid. Tänavate ääres ilutsevad vanad ning aegu näinud kodud. Eemal kaugub Haanja kõrgustik, mille kahe kupli järgi aastasadu ilma ennustatud.

Esimesed puidust hooned kerkisid Võrru tollase turuplatsi ümbrusesse. Linna algaastail ehitati maju ka Katariina tänavas, kuhu asusid peamiselt kaupmehed. Materjaliks valiti just puit, sest just siis avanes hõlpus võimalus saada tasuta tooret. Nimelt lubati Võru kohta käivas erimääruses apteekrile, trahteripidajale ja kuuele kaupmehele igaühele 400 ja igale käsitöölisele 300 palki. Ainult mets tuli ise üles töötada ja materjal kohale vedada. Seevastu käis kivimajade püstitamine täielikult ehitaja enda kulul.

Elamute ehituslaadist sai luua enam-vähem kindla mõttelise mudeli: ühekorruseline, harva mansardkorrusega hoone, viil- või kelpkatus. Elumaja jäi tänava poole enamasti küljega, mille keskel paraaduks, trepp ulatumas kaugele kõnniteele. Maja taga oli majandusõu, selle ümber, peamiselt tagaküljes, olid abihooned nagu ait, hobusetall, laut jne. Tänavast kõige kaugema krundiosa moodustas juur- ja puuviljaaed, mis hoovist oli eraldatud mõne abihoonega.

Linna ilme muutus I vabariigi ajal suhteliselt vähe. Ikka jäid valitsevateks ühekorruselised puitelamud ja nende õuedel laudad-tallid-kuurid. Üldmuljet ei muutnud kolm „suurehitist“ – „Põllumehe“ kolmekorruseline ja mansardkorrusega kivimaja, kus asusid kauplus ja ühistupank, Võru Maavalitsuse moodne kolmekorruseline administratiivhoone ning viimasest teravkatuse osa kõrgem 1939. a. Valminud Eesti Panga osakonna maja. Enim muutis linna üldmuljet nõukogudeaegne arhitektuur. Sellest hoolimata oleme suutnud suure osa toonasest vanalinna puidust säilitada.

Mida saab vanalinna säilimise ning taaselustamise heaks teha?

Võru vanimad hooned on kõik muinsuskaitsealused. Ühtlasi tähendab see mitmeid piiranguid hoonetega tehtavate toimingute juures. Muutmaks vanalinna hinge elavamaks, esitame ettepanekud.

  • Vanade majade värviuuringute, mille alusel koostataks värvipassid, toetamine. Värvipasside alusel saab hakata hooneid taastama ja üle värvima.
  • Muinsuskaite eritingimuste kindlaks määramise toetamine.
  • Värvide soetamine ja kompenseerimine.
  • Tänavaäärsetele siltidele ning reklaamidele ühtlase stiili kehtestamine. Visuaalselt on väga kaunis näiteks Kuressaare vanalinn.
  • Maju restaureerivate perede ja ettevõtjate tunnustamine.
  • Vanalinna ajaloo ning vaimu tutvustamine ja levitamine.
  • Ajalooliste hoonete markeerimine ja nende lugude jäädvustamine.

Omavalitsuse roll on rahva rikkust kasvatada

Raha on alati piiratud ressurss. Ükskõik kui palju seda on, pole teda kunagi piisavalt. Kohaliku tasandi poliitikute elu on siinkohal päris keeruline. Rahvas nõuab hüvesid, tegusid ja korras tänavaid, aga kõigile kõike ei saa anda. Iga lõpetanud linnavalitsust jäävad saatma probleemid. Tulevate valimiste eel näidatakse näpuga objektide peale, mis rahva raha eest tehtud ja sõnatakse „mina tegin, mina korraldasin, minu mõte“. Vähesed saavad öelda, et tehtu on tekkinud loodud lisandväärtuse tulemusena. Pigem käib mõne protsendi likviidse vara suunamine.

Minu kodulinna netovõlg on viimase nelja aastaga ca 800 000 euro võrra suurenenud, kokku võlgu võetud üle 2,5 miljoni. Põhimõtteliselt on tegemist võla arvelt võla katmisega ning miinus üha kasvab. Brutotulu saajad on siinkohal kõigest 4 500. Kiire arvutus näitab, et tööl käiva inimese kohta on võetud üle 550 euro laenu, mis vajab intressidega tagasi maksmist. Tegemist ei ole jätkusuutliku lahendusega. Teadupärast lõpeb 2020ndal aastal Euroopa Liidu jooksev eelarveperiood ning uuest perioodist vähenevad märkimisväärselt toetused. Eesti muutub netomaksjaks. Selles valguses on võlakoorma kasvatamine veel enam lühinägelik.

Ettevõtlus on omavalitsuse edu võti

Kõige enam saab linn oma sissetulekuid kasvatada läbi füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasvu. Et laekumine kasvaks, vajame vähem maksudega manipuleerimist, rohkem tööl käivaid inimesi ja kõrgemaid palku. Omavalitsus mängib siin selget rolli. Kui ettevõtjaid ei toetata ning kogu raha kulub muudele olmeprobleemidele, ei teki ka lisandväärtuse ja rikkuse kasvu. Omavalitsus satub lihtsamalt öeldes suletud ning hääbuvasse ringi. Kui suudetakse soodustada ettevõtluse edenemist, kasvavad inimeste palgad ning numbrid, mida võimalik ümber jagada. Kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine soodustab asustust ümber tööandjate koonduma. Tulumaks makstakse sinna, kuhu ollakse sisse kirjutatud. Madalapalgaliste töökohtade soosimine ning vastav riiklik maksupoliitika on äärealasid rõhuv. Madal töötasu tingib ka kehvema tervise ning raskema sotsiaalse koorma. Madal töötasu on üks peamisi kehva tervise ja stressi soodustajaid.

10 punkti, kuidas ettevõtlust soodustada

  1. Vähene bürokraatia ning kiire ja ettevõtjat soosiv asjaajamine. Aeglane asjaajamine on ettevõtjale otsene energia ning ressursi kulu. Erasektoris raha ei oota.
  2. Sobivate tööpindade olemasolu. Omavalitsuse roll on tagada piisavate eelduste ja kommunaalide olemasolu vajaliku taristu väljaarendamiseks.
  3. Kiired ühendused ning juurdepääsuteed. Omavalitsus vajab kiireid ning korras ühendusi kauba ning tööjõu liikumiseks, mis oleksid samaaegselt ka võimalikult odavad.
  4. Teadmiste ristkasutamine. Ettevõtjate omavaheline koostöö ning klastrite loomine aitab rahvusvahelisel turul paremini läbi lüüa. Igal ettevõtjal on midagi teistega jagada.
  5. Noorte mentorlus ning õpilasfirmad. Omavalitsus peab soodustama õpilasfirmade rajamist ning nendega edasi liikumist. Iga uus ettevõtja võib lüüa kõrgepalgalise töökoha rohkem kui 10-le inimesele.
  6. Kaugtöötajate eest hoolitsemine. Paljud töökohad ei nõua peakontoris viibimist. Kaugtöötamine tuleb luua omavalitsuses võimalikult mugavaks ning meeldivaks.
  7. Erasektori ning õppeasutuste vaheline koostöö. Igas suuremas Eesti linnas võiks olla mõne õppeasutuse filiaal, kus õpetatavad suunad ühtiksid piirkondlike ettevõtjate eripäradega.
  8. Ettevõtlusnõukogu loomine. Hoidmaks ettevõtluskeskkonda uuenduslikuna, peab ettevõtjatega pidevalt suhtlema.
  9. Ettevõtjasõbralik mentaliteet. Ettevõtja amet peab olema aus sees. Ettevõtlikkust peab märkama ning tunnustama.
  10. Omavalitsustevahelise koosöö suurendamine. Ettevõtjatele suunatud projekte võib ajada ka regiooni üleselt. Olgu selleks või sobivate lennuühenduste loomine.