E-valimiste kaotamine töötaks vastu loomulikele trendidele

Eesti on teatud-tuntud innovaatiliste lahenduste rakendaja. See muutnud inimeste elu mugavamaks, samas tähendab e-riik ka suurt kokkuhoidu. Käidud välja number, et kokkuhoiuks 2,5% SKT-st. Ettevõtete tulu ning majanduse kasv on siinkohal raskesti mõõdetavad. Küllap on e-riigist saadud asjaajamise lihtsus majandust veel enam positiivselt mõjutanud.

2015ndal aastal käis e-hääletamas 176 000 inimest, 2011ndal aastal 140 000, 2007ndal 30 000. Trend näitab, et järjest enam eelistatakse riigiga suhelda, ka valida, ilma kodust või töökohalt lahkumata. Kasutajamugavus, sealhulgas aja ning ressursi kokkuhoid, kaaluvad üles vanad harjumused. Keskmise tööl käiva inimese jaoks oleks juba mõeldamatu, et peaks igal aastal istuma kümneid tunde erinevate ametiasutuste järjekordades. Kodanik tahab esitada tuludeklaratsiooni kohe, panna end ravijärjekorda kohe, maksta arveid kohe, valida kohe.

Vaadeldes globaalseid trende näeb väga suuri muutusi kaubanduse struktuuris. Peale tuleb just nimelt e-kaubandus, jagamismajandus veel mitte nii palju, aga ka selle osakaal kasvab eksponentsiaalselt. 2016ndal aastal oli maailma suurima e-kaubanduse turu, Hiina,käive 900 miljardit dollarit. Käibele on võetud ka uus termin m-kaubandus. Eeldatakse, et 2017ndal aastal tehakse 25% internetiostudest mobiiltelefonide vahendusel.

E-valimiste võimaliku kaotamise ja valimiste lühendamise asemel võiks valitsuse järgmine samm olla e-valimiste mobiiltelefonidesse toomine. Juba praegu ei kasuta noored enam nii palju sülearvuteid. Enamik toiminguid tehakse ära just nutitelefonis. Kui riigiga suhltemine eeldab liiga palju liigutusi, on lihtsam see ära jätta. Kui trendidega kaasas ei käida, läheb valima ainult vanem elanikkond. Küllap teavad seda ka poliitikud. Minu siiras lootus on see, et Keskerakond võitleb trendidele vastu enda rumalusest mitte pahatahtlikust soovist noorte häält summutada.

Ootan Teie mõtteid!

Kandideerin 2017nda aasta valimistel Võru linnas. Koostame programmi ning ootan ka Sinu ideid, kuidas teha Võru linna elu paremaks. Luban, et ei vaata ühelegi ideele läbi sõrmede. Annan kindlasti tagasisidet ning endapoolse nägemuse, millisel määral saaksime Sinu plaani realiseerida. Parima tulemuse saavutab vaid kõiki linnaelanikke kaasates.

Üldiselt lähtun programmi koostamisel probleemide tuvastamisest ning neile edasiviiva lahenduse leidmisest. Panen näidisena kirja kolm probleemi. Koheselt endapoolset lahendust siia ei kirjuta, see tõmbaks loovust koomale.

Postituse kommentaarides olen avatud ka debatiks/mõttevahetuseks.

  1. Rahvastiku arvu vähenemine, negatiivne rändesaldo

Võru linna rahvaarv on pidevas languses. Pole leitud stiimuleid väljarände pidurdamiseks. Eelkõige lahkub Võrust tööealine elanikkond. Märkimisväärselt suureneb eakate osakaal. See tähendab jätkuvat sotsiaalkulude kasvu. Samaaegselt moodustab füüsilise isiku tulumaks iga aastaga üha väiksema osa linna tuludest. Muutume sõltuvaks riigipoolsetest toetustest ning kaob investeerimisvõimekus.

  1. Kõrgepalgaliste töökohtade ning turule vastava tööjõu nappus

Võru linna ettevõtete keskmine struktuur on võrdlemisi madala lisandväärtuse loomega. See tingib olukorra, kus ei suudeta töölistele maksta Eesti ning Euroopa mõistes konkurentsivõimelist töötasu. Ühtlasi on probleeme ka oskustööjõu olemasoluga. Kutse kätte saanud linnakodanikud suunduvad tööle teistesse piirkondadesse. Üldjuhul puuduvad linnas ka tasemel tingimused kaugtööga tegelemiseks.

  1. Noorte vaba aja veetmise võimaluste nappus

Võru linna noored lahkuvad tihti põhjendusega, et „siin pole miskit teha“. Mõnes mõttes vastab see tõele. Võrreldes mitmete teiste linnadega on tublisti arenguruumi. Liialt vähe on mõeldud noorema põlvkonna tahtele. Ootame mõtteid, kuidas muuta noorte elu põnevamaks ning rohkem väljakutseid pakkuvamaks.

Kontakt:

antihaugas@gmail.com

59004616

Vabadus liikuda on liberaalse majanduse alus

Need olid minu elu ühed põnevaimad kaks nädalat. Osalesin Freidrich Naumanni Fondi korraldatud seminaril, kus käsitlesime liikumisvabadust ning globaalset pagulaspoliitikat. Tahan kogetut Teiega jagada.

Osalejaid oli kokku 24 – Lähis-Idast Indoneesia ja Lõuna-Aafrikani. Seega kogemuste pakett sai väga lai.

Toon välja 4 peamist põhimõtet, milleni jõudsime.

1. Propositsioon: vabadus liikuda kui peamine inimõigus

Vabadus liikuda on iga inimese baasõigus, mis tihedalt seotud teiste oluliste õigustega. Enesemääramisõigus, õigus haridusele ning rahumeelse elukeskkonna valikule on tähtsusetud, kui kodanikel puudub õigus reisida. Õigus vabalt liikuda peab olema kohaldatud nii riikide siseselt kui ka üleselt.

Inimeste vaba liikumine, mis maksimeerib migrantide potentsiaali ning huvisid, saab ainult sihtkohariiki täiendada. See kaalub üles migratsiooniga kaasnevad negatiivsed tagajärjed.

2. Propositsioon: migratsioon kui globaalne nähtus

Arvestades maailma teisi regioone, on euroopakeskne suhtumine migratsiooni põhjendamatu.

Kuigi meediat jälgides võib tekkida teine tunnetus, ei ole migratsioon ainult Euroopas. Tegemist on kompleksse ning kogu maailma hõlmava protsessiga. Seega peab sellele lähenema erinevatelt tasanditelt, mis arvestavad nii riiklikke kui regionaalseid põhimõtteid. Vajalik on rohujuuretasandilt algav lähenemine. See aitab luua üldiseid poliitikaid ning katalüseerida neile globaalset tuge.

3. Propositsioon: liikumisvabadusega kaasneb majanduskasv

Vaadeldes majanduslikke perspektiive peame mõistma, et liikumisvabadus on rahvusvahelise kaubanduse esimene eeldus. Inimkonnal on pikk piirideülese kaubanduse ajalugu. See eeldab liikumisvabadust. Paljud tuluallikad – näiteks turism ja äriturism – võidavad avatud piiride poliitikast. Kaasaegsed rahvusvahelised varustusteed ei eksisteeriks ilma sujuvate transpordiühendusteta. On tugev korrelatsioon riiklikku rikkuse ning rahvusvahelise kaubanduse mahu vahel. SKT kasv ning kaubavahetuse intensiivistumine käivad käsikäes. Euroopa liit ning muud kaubandusliidud on loodud alusel, et vaba kauba, teenuste, kapitali ning inimeste liikumine on omavahel proportsioonis ning suudavad ühtselt toimides jõukust kasvatada. Liberaalid peavad neid printsiipe laiendama veel üldisemale ning globaalsemale tasemele.

4. Propositsioon: migrantide integratsioon

Integratsioon seab suuri väljakutseid. Sellega käib kaasas ka tundmine, et migratsioon on reaalsus, millega mitte tegelemist ei saa lubada. Sellega käib kaasas täielik nõustumine, et migrantidel on võrdsed õigused, kohustused ja võimalused. Integratsiooni saab edukalt edendada läbi hariduse, valitsemisse kaasamise ning kodakondsuse andmise lihtsustamise. Vabatahtlik töö mängib integratsiooni tõhustamisel väga olulist rolli.

Efektiivne ning reaalne integratsioon on migrantide fundamentaalne õigus ning seda peab tegema lähtudes põhimõtetest, mis ei ole diskrimineerivad. Liikumisvabadus on otsese seoses eduka integratsiooniprogrammiga ning peab moodustama integratsioonipoliitika baasi. Mistahes teistsugune lähenemine vaid suurendab ühe grupi domineerimist teise üle, olgu selleks keel, kultuur, religioon või miski muu. On piisavalt näiteid maailmast, mis tõendavad, et suurem osalus demokraatiaprotsessides vähendab sisekonfliktide arvu. Toetudes sellele põhimõttele peavad valitsused looma enam kaasavaid süsteeme eelkõige kohalikul tasandil, mis annavad migrantidele võimaluse otsustusprotsessides kaasa rääkida. On otsene positiivne korrelatsioon eduka integratsioonipoliitika ning majanduskasvu vahel.

Liberaalne lähenemine, mille keskmes asub  valiku- ning eneseteostamisvabadus, on multikultuursem ning vähendab sundassimilatsiooni. Liberaalidele on oluline respekteerida erinevaid elustiile ja käitumistavasid, mis ei kahjusta teisi ühiskonnaliikmeid. Liberaalide roll on vähendada meetmeid, mis tingitud sallimatusest kas valitsuse või kaaskodanike poolt.

On kohustuslik, et migrantide lapsed integreeritakse koheselt haridussüsteemi. See on parim ning efektiivseim meede tagamaks täielikku migratsiooni ning paremat arusaama migrantide ning võõrustajate kultuuridest.

Migratsioon ei saa mitte kunagi olla vaid ühepoolne kohustus. Keskvalitsused kannavad vastutust kestva strateegia ning raampõhimõtete loomisel. Need põhimõtted peavad aitama kaasa paremale integratsioonile. Kohalike omavalitsuste vastutada on personaalne lähenemine. Neil on migrantide ning ühiskonnaga lähedaseim kokkupuude. Kohalik omavalitsus peab formuleerima ning rakendama poliitikaid, mis parandavad integratsiooni.

Kodakondsuse taotlemine, ka topeltkodakondsuse lubamine, tõhustab inimeste integratsiooni. Kodakondsus või selle puudumine mõjutavad mitmeid eluvaldkondi.