Võrus võiks olla uisuväljak

Oktoobris kirjutatud artiklis tõin välja 12 punkti, kuidas noored Võrru tuua. Võtmerolli mängivad paljuski vaba aja veetmise võimalused. Võrukatega rääkides tuuakse tihti välja korraliku uisuväljaku puudumine. See on ju tegelikult elementaarne ning lihtne investeering, kuid veel realiseerimata unistus.

Rõuges on jääväljak juba olemas, väga korralik pealekauba. Midagi sarnast võiks ka maakonna keskuses olla. Talisport on Võrumaal alati au sees olnud ning kindlast on siin piisavalt inimesi, kes sooviks seda kasutada. Uisutamine on iseloomult elegantne ning mitte liiga palju füüsist nõudev ala, samas äärmiselt arendav. Parandab koordinatsiooni, suurendab võhma ning on hea südamele. Uisuväljak on hea eeldus, et inimesed tubadest välja meelitada. Samuti ideaalne töö- ning kooliväline tegevus, et sõpradega kokku saada. Mõnusa muusika saatel talve nautimine teeb mind juba protsessile mõeldes rõõmsaks.

Haanja, ent ka Kubija, kipuvad linnas elava inimese jaoks kohati kaugeks jääma. Kui pole eriline spordifanaatik ning autoga ei sõida, siis satub võrukas sinna talve jooksul vaid mõnel korral. Samuti pole suusatamine keskmisele inimesele piisavalt lihtne. Eelkõige on suusatamine spordiala, mis sobib paremini treenitud organismile. Teatud vanuses on liigne füüsiline pingutus ka ohtlik. Küll ja küll kohtan radadel vedureid, kel pulss kaugelt üle südamespordiks sobiva. Mõned otsustavad teatud vanuses spordist sootuks loobuda. Pakume neile siis alternatiive ning uusi võimalusi.

Noorte, kuid ka keskealiste ja vanemate vähene liikumine on iga aastaga süvenev probleem. Kooli suusatunnid on vajalikud, kuid kahjuks ebapopulaarsed. Neid võetakse pahatihti ebameeldiva kohustusena. Sporti peab nautima. Kui asi hakkab meeldima, minnakse ka iseseisvalt radadele. Uisutamine on tüdrukute jaoks vahva alternatiiv suusatunnile. See oleks vanemale elanikkonnale hea võimalus taas spordi juurde naasta.

Võimaluste piires võiks kaaluda väljakule külmutustorusiku rajamist, saaks ka väiksemate plusskraadidega jääkatte tagada. Suvel saab väljakut kasutada jalgpalliplatsina. Uisuväljak on üks projektidest, millele hakkan tuleva aasta valimistel kindlasti rõhku panema. Kui osutun valituks ning ideedel piisavalt toetust, loodan mõtted ka teostuseni viia.

Raha ümberjagamine sünnitab vaesust

Eesti Vabariigis on vahetumas valitsus. Vaevalt see blogi lugejatest kellelegi üllatus on. Esitan paar mõtet, millele loodaval valitsusel vaja tähelepanu pöörata.

Eesti maksusüsteem ei vaja muutmist

USA mõttekoda Tax Foundation on igal aastal teinud OECD riikide seas maksupoliitika analüüse. Viimastel aastatel on Eesti maksusüsteemi hinnatud jätkusuutlikuimaks. Meie proportsionaalne tulumaksumäär ning ettevõtete tulumaksuvabad investeeringud on olnud Eesti kasvulavaks. Võlu ei ole peitunud keerukuses, vaid Eesti ühetaolises ja lihtsas maksusüsteemis. Soovitatakse vaid makse sissetulekutelt enam tarbimisele viia.

Raport võtab esikohal oleva Eesti reitingu baasiks ning arvutab ülejäänud riikide jätkusuutlikkuse meie põhjal. Arenenud riikidest on meile märkimisväärselt lähemale jõudnud vaid Hispaania. Põhjuseks reformid, mida pärast majanduskriisi riigis rakendatud. Hispaania langetab nii tulu- kui ka ettevõtetele rakendatud makse. Muudab maksusüsteemi Eesti omale sarnasemaks. See on ehe näide, et meie süsteem töötab!

Eesti inimeste palgad ning pensionid on kohati sektorite lõikes kordades kõrgemad kui Lätis või mõnes muus endises Nõukogude Liidu sotsialistlikus rakus.

Majandust kasvatavad lisandväärtuse kasv ning eksport

Kui kasvab majandus, kasvavad ka pensionid. See on õige lähenemine. Maksutõus, et katta kulusid, on läbi perse hammaste ravimine. Asjad nii ei tööta.

Lihtne ning ühetaoline maksusüsteem soosib kõrge lisandväärtusega töökohtade teket, see on majanduskasvu esimene eeldus. Suurimaks takistuseks töökohtade tekkel on ettevõtjad pidanud kõrgeid tööjõumakse. Nüüd tõusevad need kõrgemat palka teenivatele veelgi. Astmeline tulumaks seab meile klaaslae. Näeme, kus tahame olla, kuid sinna kunagi ei jõua. Mujal on lihtsalt investorite jaoks soodsam.

Kui valitsus soovib suurendada investeeringute sissevoolu, ei tohiks tööjõumaksude langetamist tagasi keerata. Langetame peaks veel rohkem ning veel kiiremas tempos, kui praegune valitsus suutnud.

Suurendamaks ekspordi osakaalu SKT-st on vaja leida uusi turge. Samuti on vaja tõsta nende toodete hinda, mis Eestist välja viime. Kui midagi valmistame, peame mõtlema, kuidas teha asju nii, et toodetud ühiku kohta võimalikult palju raha küsida. Lennuki pealt toetuste külvamine tekitab õpitud abitust ning suutmatust ilma hakkama saada. Seab piirid innovatiivsusele, sest kaod maksab riik kinni. Lõpuks tulevad ka toetused meie endi taskust või laenudest.

Sogane vesi sünnitab segadust ning kaotame investeeringuid

Eestis tegutsevad investorid ning ettevõtjad hoiavad preagusel valitsusvahetusel pingsalt silma peal. Minuga võttis ühendust Eestis tegutsenud ettevõtja. Praeguseks on ta tagasi Saksamaal. Huvi on mingil hetkel äridega jäädavalt Eestisse tulla. Sama plaan ka tema sõbral. Nad tundsid muret Eestis toimuva pärast. Praegune seis on äraootav. Nad andsid indikatsioone, et võimalike maksumuudatuset korral ollakse loobumas oma ettevõtete Eestisse toomisest. Lubasin kursis hoida, mis meie maksupoliitikas toimumas.

Kui süsteem peaks muutuma ebasobivakas, jääme investeeringutest ilma. Kaod ilmnevad juba esimestel päevadel. Mida enam selgusetust, seda enam Eesti riik kaotab. Kõige õigem oleks jätta maksupoliitika muutmata või teha seda pikalt ette teatades pisikeste sammudega. Isegi kui oleme vasakule nihkumas.

Võrumaa noored haldusreformist

3. novembril toimus Võrumaa Osaluskohvik. Kokku said noored ning otsustajad. Kahjuks neid teisi oli sel aastal vähevõitu. Austus Liina Kersna ning Võru linnapea suhtes, kes üritusel aktiivselt kaasa lõid. Juhtisin lauaarutelu, kus käsitlesime haldusreformi. Teen noorte seisukohtadest pisikese kokkuvõtte.

Inimeste arvamused jagunesid valdavalt kolmeks – tulihingelised vastased, taldrikud lendaksid; tulihingelised toetajad, mütsid lendavad; need, kes lihtsalt lepivad, suruvad mütsi pihku.

Enim tekitas skepsist teadmatus. Kui üldiselt nõustuti, et muutusi vaja, siis hirm tuleviku suhtes tegi noored ärevaks. Vallajuhtide poolt puudub piisav kommunikatsioon ning sõnastus. Kohati öeldakse, et miski ei muutu, aga liitume siiski. Kui pädev selline argumentatsioon on? Inimene, kes igapäevaselt teemaga kokku ei puutu, pole üldjuhul valmis pea ees vette hüppama. Kui miski ei muutuks, ei täidaks haldusreform oma eesmärki. See arusaam on vale. Omavalitsusjuhid peavad inimestega vestlema. Ka sellest, mida räägitakse suletud uste taga.

Toodi näiteid halvast praktikast, kus levivad omavalitsusjuhtide kokkulepped positsioonide jaotusest. Haldusreformi pole veel toimunud, valimisteni terve aasta aega, aga juba lepitakse kokku jagatavates “positsioonides”. Kes hakkab loodavat omavalitsust juhtima, kes saab abivallavanemaks ning kellest saab üle öö spetsialist. Kutsume otsustajaid üles keskenduma eelkõige väärtuspõhistele aruteludele.

Küsimusi tekitas siht tuua avalikud teenused inimestele lähemale. Kui allkirja saamiseks peab sõitma senise 5km asemel 20km, siis kas positiivne kaalub negatiivse üle. Selgeid vastuseid senimaani pole. On vaid tugev eeldus, et asjaajamine muutub lihtsamaks. Positiivse esiletoomine vajab võrumaalaste ühtset pingutust.

Positiivse poole pealt toodi välja koostöövalmiduse suurenemine. Väheneks teineteiselt teki sikutamine ning pareneks avalike teenuste kvaliteet. Toon näite. Kui Antslas on olemas muusikakool, siis võiks Urvastega liitudes viia osad tunnid majast välja, näiteks Urvastesse. Nooretele liiguks huviharidus lähemale. Huvitöö organisatoorne pool pannakse paika siiski vallaüleselt.

Hetkel on Võrumaal 13 omavalitsust. Praeguste plaanide järgi jääks neid alles 4 või 5. Võiks jääda vähem, aga asi seegi. Kui räägime maakonnaülesest koostööst, siis konsensuse leidmine muutuks ka siin kergemaks. Nelja osapoole vahel ühise meele leidmine on tunduvalt lihtsam.

Igal Võrumaa omavalitsusel on nii tugevusi kui nõrkusi – nii teadmiste kui praktika osas. Suudaksime teineteist täiendada.

Last but not least, põhiküsimus lasub noorte Võrumaale tagasi toomises. Kuidas seda teeme? Vaja on värsket lähenemist. Vaja on head kommunikatsiooni. Oluline pole mitte pelgalt teha. Oluline on teada, mida tehakse.