Toome noored Võrru tagasi

Mul on plaan. Jagan seda teiega. Enne kui asja kallale asume, kirjutan selle pisut lahti.

  • 16- kuni 28aastaseid  noori on Eestis 19% elanikkonnast ning üle 65aastaseid 21%.
  • 10 aasta pärast on vastavad protsendid suurusjärgus 12% ja 25%.

Rahvastik vananeb ning pensioniealiste osakaal tõuseb kiirelt. Linnades väljaspool Tartut ja Tallinnat vananeb rahvastik veel kiiremini.

Kohalike omavalitsuste tulubaas sõltub suures osas tööl käivate inimeste tulumaksulaekumisest. Rahvastiku vananemine tingib situatsiooni, kus teenuseid vaja osutada, kuid raha laekub iga aastaga proportsionaalselt järjest vähem.

Võrumaal tööd tegevad noored eelistavad elada eramutes, mis tihti asuvad väljaspool linna piire. See tingib olukorra, kus hüvesid tarbitakse küll linnas, kuid tulumaks makstakse teise omavalitsusse. Antud situatsioon pärsib Võru kui Kagu-Eesti tõmbekeskuse arengut ning seab piirid avalike teenuste pakkumiseks.

Ebapiisavad avalikud teenused ning sobivate töökohtade puudus sunnivad noori Võrust lahkuma ning siia mitte naasma. Meil puudub piisav maine ning edulood, et siia tulla tahetaks.

Suurima osakaalu Võru linna rahvastikust moodustavad pensionärid. See tähendab ka seda, et järjest vähem tegeletakse noortega ning järjest vähem omatakse linnajuhtide poolt visiooni, kuidas noortele Võrus jätkusuutlikku tulevikku tagada.

See pilt ei ole tulevikku vaadates kaunis. Ta on äärmiselt kole, kuid on võimalik seda muuta. Pakun narratiivi, mis võib tunduda utoopiana, kuid minu siht sinna jõuda. See võiks olla kõikide võrukate ühine siht. Siit tuleb 12 punkti.

  1. Võru maakond peaks liituma ühiseks suureks omavalitsuseks, mis suudab keskselt avalikke teenuseid pakkuda. Kaoks ära jabur teki sikutamine. Tulude ning kulude jaotus muutuks maakonna lõikes tasakaalustatumaks.
  2. Ühtne ning suur omavalitsus peaks looma turundusmeeskonna, mis tegeleb Võrumaa kui noortesõbraliku elukeskkonna tutvustamisega.
  3. Parandaks ühistransporti läbi jagamismajanduse. Kaotaksime ära kulukad maakonnaliinid ning asendaksime need mugavama ning kliendisõbralikuma sõidujagamisega.
  4. Peame loome Võrru büroo, kus võimalik tegeleda kaugtöö ning inkubatsiooniga. Büroos asuksid renditavad kontoriboksid ning lauad inimestele, kelle peakontor asub kusagil mujal.
  5. Ettevõtetele pakutaks tasuta mentorlust ning ärinõustamist. Hea turundusega on võimalik iga ettevõtte kasumeid mitmekordistada. Teadmiste ristkasutamine on investeering.
  6. Igas Võrumaa koolis toimiks ettevõtlusõpe ning reaalainetele pakutaks tuge rakenduslike valikainete näol.
  7. Noorte huvihariduse parem toetamine, sh treeneritele ning lasteaiakasvatajatele jätkusuutlikumate tingimuste loomine.
  8. Linnasüdames ning elamurajoonides vaba aja veetmise võimaluste parandamine. (lauatenniseväljakud, välijõusaalid, uisuväljakud, laste mänguväljakud, mini-arena’d, sh nende korrashoid, hooldamine ning valgustamine)
  9. Samuti on vaja kiirendada ehituslubade ning planeeringute menetlemise ning rakendamise kulgu.
  10. Võru inimeste turvatunde suurendamine on oluline. See sisaldaks turvakaamerate arvu suurendamiset ja kaasajastamist, ülekäiguradade valgustamist ning tänavalgustuse paremat reguleerimist.
  11. Võrus on aktiivsed pensionärid. Aitame neid paremini kaasata ning kogukonna ellu integreerida. See on meeletult suur, kuid kasutamata potentsiaal.
  12. Võrru on vaja kaasava eelarve loomist, kus mingi kindla protsendi kasutust eelarvest saab otsustada konkursi korras rahvas. Kaasamise parandamiseks tuleb suurendada ka kodanike informeeritust. Asumiseltsidel peavad olema paremad võimalused linnaelus kaasa rääkimiseks.

Iga inimene peab tundma, et ta on osa oma kogukonna identiteedist. Iga inimene tahab tunda, et teda on kellelegi vaja. Kui ta seda tunneb, ei taha ta lahkuda, kui isegi lahkub, siis jääb igatsema ning ehk tuleb kunagi tagasi.

Sinust saab see, kelleks lased end vormida

Ma olen tihti mõelnud, et miks käitun nii, nagu käitun. Ka sellele, et kuidas on minu suhtumine ning mõttemaailm ajas muutunud. Nimetan seda kasvamiseks. Areng teeb õnnelikuks. Progress=happiness. Seda viimast õpetab ka Anthony Robbins. Life-coach, kelle raamatuid, audioid mind väga palju mõjustanud.

Tulin äsja tagasi järjekordselt rahvusvaheliselt seminarilt. Nüüd neid pagasis ilmselt juba pea 30. Esimest korda võtsin osa 10. klassis. Esimest korda hakkasin tõsiselt mõtlema, et mida need mulle elus päriselt andnud. Sain aru, et meeletult palju. Olen olnud avatud võimalustele ning üritanud neid maksimaalselt kasutada. Säilitanud leitud rahvusvahelisi kontakte. Eelkõige lihtsate inimestega. Saanud lähedaseks noortega, kes pärit täiesti teistsugusest kultuuriruumist. Iga korraga õpin järjest rohkem. Olen käsn, kelle mahutavus eksponentsiaalselt kasvab.

Algselt käisin neil vaid selleks, et reisida.

Olen lasknud neil inimestel end vormida. Muutunud seeläbi avatumaks, empaatiavõimelisemaks. Suudan märgata asju, mis oleks jäänud märkamatuks. Näen ja tajun erinevaid situatsioone just rahvusvahelisel tasandil ette. Tean, kuidas inimesed eri paigus käituvad. Ilmselt ka aastad müügitööd ning poliitikat on suure panuse andnud. Inimese käitumine on matemaatika. Ma ei pea end inimmatemaatikas heaks. Aga tean, et ilma seda ei oskaks. Tean, kuhu on võimalik liikuda. Skaalal 1-st 10-ni olen jõudnud ilmselt esimesel astmele.

Ei lahka, kes olen mina. Minu sõnum on see, et õnnelikuks teeb avatus erinevustele. Eelkõige lihtsatele inimestele, kel omad vead. Kui laseme vormida end vaid kitsal ringil, saab meist kinnine, ehk ka kibestunud ilmakodanik. Kui oleme avatud erinevustele, saab meist laia silmaringiga tolerantne ilmakodanik. Tahaksin väga see viimane olla. Mitte teflonist ega vooljooneline. Pigem nurgeline, kuid särav ja vajadusel pehme.

Rääkisin laupäeva ööl vastu pühapäeva tundide viisi juttu ühe hispaanlasega, kes valis Pablo Iglesiast. Euroopa üht suurimat populisti. Algselt tekkis väike tõrge ning skepsis. Arvasin, et see jutuajamine jääb lühikeseks ja parem tapan teema juba eos. Eelistanuks debatti säästupirnidest või räägiks lihtsalt anekdoote. Kui rääkisin edasi, siis tegelikult mõistsin, miks ta seda tegi. Sain aru, et ta on täpselt sama avatud ja liberaalne kui mina, kuid tema sisekõne ning analüüs olid mitte ideede, vaid inimestepõhised. Küsisime teineteiselt küsimusi. Panin ka tema mõtlema. Tema pani mind mõtlema. Ma ei tea, kas valib enam Iglesiast või mitte, aga õppetunni saime mõlemad. Esmapilgul täiesti vastandlikult käitumisviisist mööda vaadates olime väga sarnaste arusaamadega noored. Isegi igatseme teineteist. See oli üks näide kujumuutusest. Neid näiteid on sadu. Me tihti ei saa valida enda lõplikku kuju, kuid saame valida inimesi, kes meie kuju muudavad.

Surve teeb süsinikust teemanti. Lihvimine teeb teemantist briljandi. Kool teeb briljantseks meist vaid ühe ning väga olulise tahu. Annab talle kuju. Neid tahke meil tegelikult rohkem. Avatus on üks neist. Avatuse all pean silmas ka õpetatavust.

Jagan seda tahku endast, mille lihvimise vajalikkuse avastasin. Mitte et seda varasemalt poleks teadnud, siis lihtsalt teadsin, aga ei tundnud.

Võimalused olla osa maailmast ning inimrassist on kõigil olemas. Olge ise avatud, et need võimalused vastu võtta. Käige ringi lahtiste kõrvadega, vahepeal kinniste silmadega. Silmad aitavad luua petteid. Kuulake ning üritage mõista. Inimese käitumine on matemaatika.

Ta sõidab sinu õuele

USA tööjõu osakonna hinnangul töötavad 65% praegustest õpilastest töökohtadel, mis veel ei eksisteeri.

Ainuüksi „app-ide majandus“ on viimastel aastatel loonud Euroopas pea 1,7 miljonit töökohta. See arv kasvab eksponentsiaalselt. Tööl käivaid inimesi on alla 500 miljoni. Ei pea olema hiromant, et järeldusi teha. Praegused töökohad on ajas kadumas ning asendumas uutega. Töökohad muutuvad asukohast järjest vähem sõltuvaks ning tööajad paindlikumaks.

Tugevad on trendid näiteks ka freelancer’iks ehk vabakutseliseks kaldumise poole. Inimesed on iseeneda tööandjad ning pakuvad personaalselt mingeid kindlaid teenuseid.

Austraalia teadusagentuur CSIRO kinnitab, et teatud töökohad muutuvad peatselt automatiseeriuks ning kaovad. Samaaegselt muudab teiste iseloomu ning loob uusi võimalusi. Tulevik ei sõltu masinatega võistlemisest. See sõltub masinate kasutamisest ning  töö põnevamaks ning senisest enam nauditavaks muutmisest.

Austraallaste raport toob välja ka 6 megatrendi, millest tähtsaim viitab seadmete ühenduste plahvatuslikule kasvule. Samuti  andmemahtude ning arvutuskiiruste kasvule, mis kombineeritud kiirete arengutega automatiseeritud süsteemides ning tehisintellektide loomises. Robot-seadmed suudavad paljusid ülesandeid teostada tunduvalt kiiremini, turvalisemalt ning efektiivsemalt kui inimesed. Samas seab automatiseering kõrgemad nõuded inimeste klassifikatsioonile. Robotid võtavad üle eelkõige madalaid oskusi nõudvad töökohad. Raport leidis, et 75% kiiremini arenevatest töökohtadest on seotud teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning matemaatikaga (STEM).

Kiire automatiseerituse areng tähendab ka kaugtöö osakaalu kasvu. Toon mõned näited populaarsetest kaugtöövõimalustest: kirjamees, insener, turundaja, tervishoiu konsultant, case manager (tööalaste juhtumite lahendaja), arendusjuht, värbaja.

USA üks suurimaid kaugtööd vahendavaid portaale FlexJobs. Portaali vahendusel võib leida endale töö nii Amazonis, Dellis, Apple’is kui ka American Expressis. Kõik innovatiivsed firmad, kes tihti muust maailmast tegudes ja sammudes ees.

Mis järeldusi saame sellest teha Eestis?

  • Inimesed soovivad tulevikus järjest enam suurlinnadest välja kolida.
  • Tööandjad ei pruugi enam olla Eestis tegutsevad ettevõtted.
  • Tuleb võimalikult efektiivselt tagada ühendused igast Eesti paigast ülemaailmseks tööjõu liikumiseks. Elukoha valikul saab määravaks kiire füüsilise kontakti olemasolu tööandja või partnerettevõttega.
  • Peame tõstma noorte huvi eelkõige matemaatikal baseeruva hariduse kasvule.
  • Omavalitsused peavad keskenduma kaugtööd tegevatele inimestele tingimuste loomisega. Näiteks looma büroosid, kus saavad töötada mitmete erinevate ettevõtete esindajad.
  • Tähtis on tagada turvatunne ning tervislik elukeskkond igas Eesti paigas.
  • Maapiirkondadesse investeermine, ka kinnisvarasse, on pikas plaanis perspektiivikas.
  • Peame leidma lahenduse kõrgepalgaliste töökohtade tööjõumaksude vähendamiseks.

Mehed, aitab tööst, hakkame laulma

Käisin esimesest klassist alates laulmas. Vahelduva eduga olin poistekoori ning kooli segakoori liige pea gümnaasiumiaja lõpuni. Eks vahepeal ikka käis motivatsioon üles-alla ning alati ei olnud kõige kergem proovide aegu trenni ja muu tegevusega ühildada. Siiski pean tõdema, et ei kahetse.

Sel aastal pandi meeste laulu, meie rahvusliku aarde, säilitamiseks kokku Ärkamisaja noorte meeskoorid. Eesmärk on ühiselt sõita 2017nda aasta suvel toimuvale laulupeole. Liitusin Kuno Kerge kutsel Võru omaga. See üks selle aasta parimaid otsuseid. Polnud neli aastat juba kooris laulnud. Pean tõdema, et naudin koorilaulu rohkem kui kunagi varem. Õpime asju hindama siis, kui neid enam ei ole.

Kooriproovid toimuvad mugavatel aegadel, peamiselt nädalavahetustel ning keskeltläbi korra kuus. Paremat viisi laulumeeste kokkutoomiseks raske leida, paremaid koorijuhte samuti. Kuno on oma töös uskumatult professionaalne. Lõbus huumor käib alati asja juurde.

Augustis esinesime pärast laululaagrit Mooste rahvale. Kirjeldamatu kogemus. Nägin silmast silma inimesi, kellele me laul hinge läks. Korraks tundsin, et tõmbab endal silmad märjaks. Keerasin pilgu lakke ja laulsin edasi. See mõnus tunne kestab siiani. See oli investeering iseendasse. Oktoobris laulsime Eesti Vabariigi hümni presidendi ametisse vannutamisel. Olime nende hulgas, kes Riigikogu saalis sellest ajaloolisest sündmusest osa said. Kui peaksin nimetama enda aasta kultuuri- ning kunstielamusi, siis need kaks esimest kindlasti topis.

Miks ma seda räägin? Tean, et minu tutvusringkonnas veel palju laulumehi. Ilmselt ka selle blogi lugejate ning nende sõprade hulgas. Andke endile ning sõpradele võimalus ja tulge laulma.

Laulmine on üks vabastav tegevus. Eriti ühes laulmine. Ega pikka juttu ei olegi. Tule kampa. Liitu siin. Laulukaare all näeme.

5 tunniga Võrumaalt Kesk-Euroopasse

“Meie ajal sõitsid need vanad vene bussid 6 tundi Võrust Tallinnasse. Igavene külm oli seal istuda. Vahepeal ei olnud kohti ka. Istusime vahekäikudes oma kottide otsas. Kütuse hais käis üle pea.”

Mida selleks vaja?

  • Tallinna lennujaama 2,5 tunniga
  • Otselennud Tallinnast Kesk-Euroopasse
  • Võrust Riia lennujaama 2,5 tunniga
  • Otseühendused Riiast Kesk-Euroopaga
  • Tartu-Tallinn lennuühendus
  • Tartu-Helsinki lennuühendus
  • Võrust Helsinki lennujaama 3,5 tunniga

Kaugel oleme?

  • Kose-Mäo neljarealine lõik on planeeritud valmima aastaks 2022. Seades sihte, võiksime aastal 2030 jõuda Tallinnasse kiirelt ja mugavalt 2,5 tunniga.
  • Nordica aitab hoida Tallinnas konkurentsi ning tagab otselende, kuid vajame senisest veel rohkem ühendusi.
    Võrust Riia lennujaama on 240km, vähem kui Tallinna. Sõltume siinosas Lätist, kuid kiired ühendused olulised ka lõunanaabritele. Ilmselt paari lähema kümnendiga jõuame Riia lennujaama 2,5 tunniga.
  • Riia lennujaamal otseühenduste arv Kesk-Euroopaga suurem kui Tallinnal.
    Hetkel Tallinn-Tartu lennuühendus peatunud. Perspektiivis selle taastamine lõunaeestlaste jaoks hädavajalik.
  • Tartu-Helsingi vahel kulgevad lennuliinid. Küll vaid kord päevas ning lennuajad pole parimad.
  • 2036 võiks valmida Tallinn-Helsingi tunnel. Neljarealine maantee Tallinnasse ning tunnel aitaksid jõuda Vantaa lennujaama 3,5 tunniga.

Milleks?
Euroopa ühiskond liigub järjest enam globaalsemaks, asukohast mittesõltuvaks, kuid töökohad tekivad sinna, kus olemas regulaarne ühendus Euroopa „kuumade punktidega“. Kui Londonis kohtumisel käimine võtab rohkem kui päeva, siis arengut raske loota. Minnakse töökohtadega lihtsalt mujale. Kõlaks ju hästi. Ärkad hommikul oma rohelusest pakatavas Haanjamaa talus. Lähed lõunaks Londonisse kohtumisele ning kell 8 sööd perega kodus õhtust.

Võrumaa on hea koht kus elada, siin turvaline. Saab sporti teha. Saab kõrge eani elada. Siia tahetakse tulla. Kuid kõrge lisandväärtusega töökohti vähe. Kõrge lisandväärtus eeldab globaalsust ning kiireid ühendusi. Tallinn-Tartu maantee, ka Rail Baltic, ning lennuühenduste tagamine ei ole Võrumaa jaoks kauge teema. Poliitik, kes seda väidab, on aja ära elanud. Otselennud Tallinnast Kesk-Euroopasse on Võrumaa jaoks vaat et olulisemadki kui Tallinnale.

Mida saame teha?
Fakt on see, et kui keegi ei tea, et ühendusi vajame, siis ühendusi ei tule. Samuti ei tule, kui keegi Võrumaad ei tunne. On oluline Võrumaa poliitikute teavitus- ning lobitöö. Ka sellest, et siin on hea elada. Soovide sõnastamine ning edastamine. Alati ei pea küsima kala, küsime rohkem spinninguid ja lante. Suurim potentsiaal Võrumaal toodetava lisandväärtuse kasvuks võib peituda heas turunduses.

3 nutikat töökohta Võrumaalt

National Geographic Eesti peatoimetaja Erkki Peetsalu juhatab oma ajakirja skaibi teel

„Viin koerale ja lammastele söögi ette, panen pudru pliidi peal hakkama, teen mõne hommikuse ringutuse (ikka need viie tiibetlase klassikalised asjad), siis lähen poisse üles ajama. Harilikult seisan natuke pea peal ka, sest olen märganud – kui seda ei tee, kulgeb päev kuidagi äraspidiselt.“

Loe Ekspressist

Linnar Viik avas Munamäe jalmil Suure Muna nutitöökeskuse

„End nutika maaelu keskpunktina reklaamivas paigas on kohalikku toitu pakkuv restoran, seal näidatakse kvaliteetfilme ning muidugi saab seal teha tööd, sest hea internet ja mõnus töökeskkond ootavad nii linna- kui ka maainimesi oma rüperaalidega.“

Loe Postimehest

Danpoweri kõnekeskus pakub saksa klientidele teenuseid nii telefoni kui ka e-posti teel

„Parimad tehnilised lahendused, pidevalt väljakutset pakkuv töö ja motiveeriv palk loovad Võrru töökohad, mis pakuvad töötajatele võimaluse luua püsiv pinnas Lõuna-Eestis elamiseks ning tööalaseks arenguks.“

Loe Danpoweri koduleheküljelt

Võrumaa zlataneerib ettevõtlust

Osalesin käesoleval nädalal Võrus kahel ettevõtlusseminaril. Neis üks suunatud alustavatele, teine juba tegevatele ettevõtjatele. Olin omajagu üllatunud, millised edulugusid viimastest aastatest võtta.

Zlataneerima on sõna Rootsist. Zlatan Ibrahimovici järgi võeti ametlikult kasutusse uus sõna. Tähendab midagi kellelgi jõuliselt peale suruma.*

Tallinnas koolis ja tööl käies on võimalusi kümneid. Iga päev võib leida üritusi, kus saab kogemusi ettevõtluse vallas. Kogutakse kontakte, kuulatakse lugusid, õpitakse kogemustest. Võrus neid senimaani pigem harva. Võiks olla rohkem. Mõni ütleb, et pole kedagi kutsuda. Aga on! Kirjutan mõnest meeldejäävamast.

Rain Epler on mees, kes Osulasse rajanud Pühajõe pruulikoja. Toodavad gurmeeõltsi. Näiteks on nende käest oma toote saanud Sangaste loss. Mekkida saab seda ka Linnar Viigi loodud nutikohvikus Suure Munamäe jalamil. Kogused pole veel niivõrd suured, aga Epleril oli sära silmis, plaanid suured. Nautis ettevõtlusega kaasnevat vabadust ja isetegemisrõõmu. Lähen proovin selle ühel päeval ära. Ilmselt just Suure Muna nutitöökeskuses. Seal kiire Internet. Lahkuv president Ilves käis isegi avamas.

Ma ka ise öelnud, et Võrumaal vähe aktiivseid noori, kes julgenud just siin oma ettevõtte luua. Üks noormees tõmbas näo rõõmule. Karl Niilo, 25-aastane, lõi aasta tagasi ettevõtte Nopri Mahlad OÜ. Villivad Misso vallast kogutud kasemahla. Koguti sel aastal 130 tonni ning 50 tuhat liitrit minemas Saksamaale. Eesti mees lõi käe lauale ning trumpas entusiasmiga konkureerivad ungarlased üle. Tulevaks aastaks plaanid juba ilmselgelt suuremad.

Võrumaa Edukas Mikroettevõtja 2015 on Mario Kalvet. 21. Sajandi mesinik. Sel aastal tootis 26 tonni mett. Soetas vurritusliini. Võrdles mesindust tippspordiga, kus ajad ise järjest professionaalsemaks muutudes rekordeid ja numbreid taga. Tema mett ostavad isegi Kesk-Eesti mesinikud, kel endal nii suurt mahtu pole õnnestunud korjata. Tänapäeva mesitaru pole selline, nagu ette kujutanud. Tegemist penoplastist majakestega, mis tegelikult päris tugevad. Leiutas ka oma lahenduse, kuidas talvituvaid mesilasi loomade eest kaitsta.

Meelis Mõttus Lõunapiim OÜ-st. Siiras maa mees. Võru keeles rääkima ei hakanud, aga mõne sõna viskas sisse. Omal ajal kogus kuulsust 530-kroonise trahviga, kui esitles isevillitud metsakohinat ning metsavennapunkreid. Hakati turiste kohale vedama. Ajalehe esikaane eest oleks muidu maksnud 53 000. Korraldanud raha eest ka türgi jalgpalli. Nüüd kasvatab Eesti maatõugu lehmasid, müüb poodides pakendatud toorpiima ning ekspordib tammepuidust karpides gurmee juustu. Julgustas kaasettevõtjaid käima messidel. Tema unistus muuta Võrumaa sarnaseks Lõuna-Prantsusmaaga, kust inimesed mitte ei koli ära, vaid kuhu minnakse elama. Just seetõttu, et seal osatakse sõna oteses mõttes sitast saia teha. Ja see sai maksab palju. Kõrge lisandväärtus on eduka Eesti põllumajanduse aluseks. Tõi ka näite, et kui kõik Eesti lehmad panna ühte farmi, siis see farm oleks ilmselt väiksem sellest, mis preagu Hiina piirile kerkib.

Nõiariigi peremees Aivo Värton mainis, et idee luua nõiariik tuli ikka naiselt inspiratsiooni saades. Eks nad nõiduslikud. Kuna riik oli juba olemas, siis lõi ka liikluslinnaku. Nüüd toodavad kokkupakitavaid linnakuid, mille saab näiteks lasteaias lahti rullida. Moldovas kuum kaup. Leiutasid ka istejalgpalli. See nagu lauahoki, ainult ise pead istuma ja mööda žiini veerema. Patent on töös ning tootearendus käib. Lootus on hakata neid mänge müüma.

Kindlasti neid lugusid veel ja palju! Inspiratsiooni sai küllaga, soovitan käia. Ettevõtlus maal on kordades põnevam kui linnas. On küll!

Enne linna tunnen sõnniku lehka

Kui tahad oma lastele lapsepõlve pori, muda, kivide, puude, toigaste ning porisse vajutatud jalajälgedega, siis kolige Võrumaale!

Siin on tõesti mõnus. Astud hommikul uksest välja, linnud laulavad. Vahepeal on kaste maas. CO2 asemel on võimalik kopsudesse hingata O2-te. Pärast tööd võimalik teha väike suplus. Järvi on kümneid. Teed on käänulised, sõites igav ei hakka. Igal pool on olemas kiire Interneti võimekus. Sporti saab teha. Terviserajad ja kergliiklusteed, metsarajad, rabad. Mida sa hing veel tahad.

Kui Tallinnas maksab kõige kehvem ja viletsam korter üle 30 000 euro, siis Võrumaal saad maja. Ja see ei ole veel kõik. Lärmakate naabrite asemel võid hommikohvi kõrvale jälgida paarituvaid jäneseid või kitsi, kes külmal talvel su elupuud paljaks söövad.

Iga kord kui on suvi ja Võrumaale sõidan, siis juba paarkümmend kilomeetrit enne linna tunnen sõnniku lehka. Kunagi see ei meeldinud. Nüüd tõmban suure sõõmu sisse ja meenutan, tuletan meelde, kui hea on siin ikka elada. See on vabaduse lõhn!

Talvel on veel lahedam. Lükkad suusad alla ja lähed sõitma. Vahepeal ka lumelaua. Kui mujal lund ei ole, siis siinmail ikka on. Eriti mõnus on pärast tuppa tulla. Konvektsioon tõmbab selle värske õhu sulle veelkord ninna. Käid kuumava kehaga jaheda duši all, võtad tassi teed ning istud ahju peale mõnnatama.

Preagu istun pleedi all teleka ees. Võrus. Armasan seda linna.

Tekkis piimandusstreiki vaadates 3 ideed

Toompeal käisid põllumehed streikimas. Saan murest aru, eks ongi raske Vene ning Hiinu turu ära langemise järel nulli tulla. Aga piima hind tõuseb. Võib loota, et novembriks toorpiim juba 27 senti liiter. Aasta lõpuks isegi rohkem. Kasum tuleb tagasi. Siiski tekkis 3 ideed – eri suundadest, aga mõtted.

1) Võiksime hakata pakkuma põllumeestele tasuta ettevõtlusnõustamist. Olen kindel, et hea nõustaja suudab kasumit suurendada. Jätkusuutlikuim lähenemine. Teadmiste ristkasutamine.

2) Start-up idee. Igal hommikul ukse taha värske pudel maapiima! Tallinnas leiaks kindlasti omajagu kliente. Mammale ja papale tõi mul piima ja kohupiima “pikk Kalev”. Iga päev käis korteri akna alt mööda. Hea kampaania saaks teha. Know-your-sources.

3) Eraldada sihtotstarbeliselt riigi poolt tootmispind piimapulbri tootmiseks tehase rajamiseks. Tehase rajaks erasektor. Hiinas tõuseb piima tarbimine ning piimapulbri import eksponentsiaalselt.

Valimisea langetamine poleks brittide otsust muutnud

2015ndal aastal, pärast positiivseid kogemusi 16-aastastele hääle andmisel Šoti iseseisvusreferendumil, anti Šotimaal noortele kestev hääleõigus. Kooliõpilaste kõrget osalust ning hästi kaalutletud otsuseid nimetati ehk isegi toonase referendumi suurimaks edulooks.

Samal päeval jäi Westminsteris Konservatiivide vastumeelsusel kinnitamata ettepanek anda Suurbritannias hääleõigus 2016nda aasta Euroopa Liidu referendumiks. Argumendid olid suhteliselt pealiskaudsed – näiteks referendumi legitiimsuse vähenemine. Tegemist oli rohkem põhimõttelise vastuseisuga, enesekehtestamisega. Erinevalt 2011ndast aastast, mil hääletati valimisüsteemi muutmise üle, ei olnud tänavune referendum juriidiliselt siduv. Tegemist on pigem soovitusliku tulemusega ning sellest tulenevalt moraalse kohustusega. Samas miski ei garanteeri, et parlament rahva seisukohta jagab.

Šoti iseseisvusreferendumil (2014) läks kastide juurde 75% 16 ja 17 aasta vanustest. Oletagem, et valima läinuks Briti referendumil sel korral 65% (üldine hääletamisaktiivsus oli ca 72%). Kui vanusegrupis 18-24 oli toetus Euroopa Liitu jäämisele lävepakuküsitlusel 75%, siis tõenäoliselt oleks 16 ja 17 aasta vanuste jäämist pooldavate suurusjärk vähemalt sama kõrge olnud. Mainitud eagrupi esindajaid on numbriliselt üle 1,6 miljoni. Hääletamas käinuks hüpoteesi kohaselt pisut üle miljoni noore. Sel puhul oleks lõppresultaat olnud ligikaudu 51% vs 49%. Ehk siiski Euroopa Liidust lahkumise poolt. Valimisea langetamine poleks suutnud Suurbritannia otsust kangutada.

Hoolimata antud hüpoteesist, ei ole kunagi võimalik täpseid tagajärgi ette ennustada. Iga muutusega kaasneb alati ka muid tegureid. Olgu selleks või 16- ja 17aastaste positiivne eeskuju 18- 24aastastele. Ka vanavanematele, kes muidu lahkumise poolt hääletanuks. Teadupärast on riikides, kus valimisiga langetatud, noorima vanusegrupi esindajate hääletamisaktiivsus ülikooliealistest märksa kõrgem. Tasakaalustab eakate kõrge aktiivsuse mõju. Kogu lugupidamise juures eakate vastu peab tõdema, et just pensionärid mõjutasid sel korral enim valimistulemusi. Otsustati lahkuda, kuigi pealetulev põlvkond soovis selge enamusega liidu liikmeks jääda.

Eestis lähevad 16aastased esimest korda valimiskasti juurde 2017nda aasta oktoobris. Ootan põnevusega tulemusi ning järelkaja. Positiivsete kogemuste korral on oluline kaaluda sarnaselt Austriale valimisea langetamise laiendamist kõikidele valimistele.

Noored soovivad endile ise tulevikku määrata. Soovivad ka valida ja ühiskonnaelus kaasa rääkida. On möödapääsmatu, et nad oleksid valimisteks valmis ning suudaksid sarnaselt brittidele teha ratsionaalseid ning kaalutletud otsuseid. Mingis mõttes võib oletada, et tänu noortele on Šotimaa jätkuvalt osa Ühendkuningriikidest. Ei tea kui kauaks, kuid 2014ndal aastal osutusid värsked valijad üpriski ootamatult kaalukeeleks.