Võrumaa noored haldusreformist

Written by Anti Haugas

3. novembril toimus Võrumaa Osaluskohvik. Kokku said noored ning otsustajad. Kahjuks neid teisi oli sel aastal vähevõitu. Austus Liina Kersna ning Võru linnapea suhtes, kes üritusel aktiivselt kaasa lõid. Juhtisin lauaarutelu, kus käsitlesime haldusreformi. Teen noorte seisukohtadest pisikese kokkuvõtte.

Inimeste arvamused jagunesid valdavalt kolmeks – tulihingelised vastased, taldrikud lendaksid; tulihingelised toetajad, mütsid lendavad; need, kes lihtsalt lepivad, suruvad mütsi pihku.

Enim tekitas skepsist teadmatus. Kui üldiselt nõustuti, et muutusi vaja, siis hirm tuleviku suhtes tegi noored ärevaks. Vallajuhtide poolt puudub piisav kommunikatsioon ning sõnastus. Kohati öeldakse, et miski ei muutu, aga liitume siiski. Kui pädev selline argumentatsioon on? Inimene, kes igapäevaselt teemaga kokku ei puutu, pole üldjuhul valmis pea ees vette hüppama. Kui miski ei muutuks, ei täidaks haldusreform oma eesmärki. See arusaam on vale. Omavalitsusjuhid peavad inimestega vestlema. Ka sellest, mida räägitakse suletud uste taga.

Toodi näiteid halvast praktikast, kus levivad omavalitsusjuhtide kokkulepped positsioonide jaotusest. Haldusreformi pole veel toimunud, valimisteni terve aasta aega, aga juba lepitakse kokku jagatavates “positsioonides”. Kes hakkab loodavat omavalitsust juhtima, kes saab abivallavanemaks ning kellest saab üle öö spetsialist. Kutsume otsustajaid üles keskenduma eelkõige väärtuspõhistele aruteludele.

Küsimusi tekitas siht tuua avalikud teenused inimestele lähemale. Kui allkirja saamiseks peab sõitma senise 5km asemel 20km, siis kas positiivne kaalub negatiivse üle. Selgeid vastuseid senimaani pole. On vaid tugev eeldus, et asjaajamine muutub lihtsamaks. Positiivse esiletoomine vajab võrumaalaste ühtset pingutust.

Positiivse poole pealt toodi välja koostöövalmiduse suurenemine. Väheneks teineteiselt teki sikutamine ning pareneks avalike teenuste kvaliteet. Toon näite. Kui Antslas on olemas muusikakool, siis võiks Urvastega liitudes viia osad tunnid majast välja, näiteks Urvastesse. Nooretele liiguks huviharidus lähemale. Huvitöö organisatoorne pool pannakse paika siiski vallaüleselt.

Hetkel on Võrumaal 13 omavalitsust. Praeguste plaanide järgi jääks neid alles 4 või 5. Võiks jääda vähem, aga asi seegi. Kui räägime maakonnaülesest koostööst, siis konsensuse leidmine muutuks ka siin kergemaks. Nelja osapoole vahel ühise meele leidmine on tunduvalt lihtsam.

Igal Võrumaa omavalitsusel on nii tugevusi kui nõrkusi – nii teadmiste kui praktika osas. Suudaksime teineteist täiendada.

Last but not least, põhiküsimus lasub noorte Võrumaale tagasi toomises. Kuidas seda teeme? Vaja on värsket lähenemist. Vaja on head kommunikatsiooni. Oluline pole mitte pelgalt teha. Oluline on teada, mida tehakse.

 

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga