Vanalinna puithooned taas hingama

Written by Anti Haugas

Võrulane armastab oma kodulinna, tema rohelust ja looduslähedust. Vanad puitmajad, puud ning Tamula järv kujundavad suurel määral ajaloolise võrulase identiteedi.Võru linna ilme erineb teistest Eesti asumitest, seda eriti planeeringu ning hoonestuse mõttes. Siin on laiad ja sirged, üksteise suhtes risti ning paralleelselt kulgevad tänavad, mis moodustavad korrapäraseid kvartaleid. Tänavate ääres ilutsevad vanad ning aegu näinud kodud. Eemal kaugub Haanja kõrgustik, mille kahe kupli järgi aastasadu ilma ennustatud.

Esimesed puidust hooned kerkisid Võrru tollase turuplatsi ümbrusesse. Linna algaastail ehitati maju ka Katariina tänavas, kuhu asusid peamiselt kaupmehed. Materjaliks valiti just puit, sest just siis avanes hõlpus võimalus saada tasuta tooret. Nimelt lubati Võru kohta käivas erimääruses apteekrile, trahteripidajale ja kuuele kaupmehele igaühele 400 ja igale käsitöölisele 300 palki. Ainult mets tuli ise üles töötada ja materjal kohale vedada. Seevastu käis kivimajade püstitamine täielikult ehitaja enda kulul.

Elamute ehituslaadist sai luua enam-vähem kindla mõttelise mudeli: ühekorruseline, harva mansardkorrusega hoone, viil- või kelpkatus. Elumaja jäi tänava poole enamasti küljega, mille keskel paraaduks, trepp ulatumas kaugele kõnniteele. Maja taga oli majandusõu, selle ümber, peamiselt tagaküljes, olid abihooned nagu ait, hobusetall, laut jne. Tänavast kõige kaugema krundiosa moodustas juur- ja puuviljaaed, mis hoovist oli eraldatud mõne abihoonega.

Linna ilme muutus I vabariigi ajal suhteliselt vähe. Ikka jäid valitsevateks ühekorruselised puitelamud ja nende õuedel laudad-tallid-kuurid. Üldmuljet ei muutnud kolm „suurehitist“ – „Põllumehe“ kolmekorruseline ja mansardkorrusega kivimaja, kus asusid kauplus ja ühistupank, Võru Maavalitsuse moodne kolmekorruseline administratiivhoone ning viimasest teravkatuse osa kõrgem 1939. a. Valminud Eesti Panga osakonna maja. Enim muutis linna üldmuljet nõukogudeaegne arhitektuur. Sellest hoolimata oleme suutnud suure osa toonasest vanalinna puidust säilitada.

Mida saab vanalinna säilimise ning taaselustamise heaks teha?

Võru vanimad hooned on kõik muinsuskaitsealused. Ühtlasi tähendab see mitmeid piiranguid hoonetega tehtavate toimingute juures. Muutmaks vanalinna hinge elavamaks, esitame ettepanekud.

  • Vanade majade värviuuringute, mille alusel koostataks värvipassid, toetamine. Värvipasside alusel saab hakata hooneid taastama ja üle värvima.
  • Muinsuskaite eritingimuste kindlaks määramise toetamine.
  • Värvide soetamine ja kompenseerimine.
  • Tänavaäärsetele siltidele ning reklaamidele ühtlase stiili kehtestamine. Visuaalselt on väga kaunis näiteks Kuressaare vanalinn.
  • Maju restaureerivate perede ja ettevõtjate tunnustamine.
  • Vanalinna ajaloo ning vaimu tutvustamine ja levitamine.
  • Ajalooliste hoonete markeerimine ja nende lugude jäädvustamine.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga