Valimisea langetamine poleks brittide otsust muutnud

Written by Anti Haugas

2015ndal aastal, pärast positiivseid kogemusi 16-aastastele hääle andmisel Šoti iseseisvusreferendumil, anti Šotimaal noortele kestev hääleõigus. Kooliõpilaste kõrget osalust ning hästi kaalutletud otsuseid nimetati ehk isegi toonase referendumi suurimaks edulooks.

Samal päeval jäi Westminsteris Konservatiivide vastumeelsusel kinnitamata ettepanek anda Suurbritannias hääleõigus 2016nda aasta Euroopa Liidu referendumiks. Argumendid olid suhteliselt pealiskaudsed – näiteks referendumi legitiimsuse vähenemine. Tegemist oli rohkem põhimõttelise vastuseisuga, enesekehtestamisega. Erinevalt 2011ndast aastast, mil hääletati valimisüsteemi muutmise üle, ei olnud tänavune referendum juriidiliselt siduv. Tegemist on pigem soovitusliku tulemusega ning sellest tulenevalt moraalse kohustusega. Samas miski ei garanteeri, et parlament rahva seisukohta jagab.

Šoti iseseisvusreferendumil (2014) läks kastide juurde 75% 16 ja 17 aasta vanustest. Oletagem, et valima läinuks Briti referendumil sel korral 65% (üldine hääletamisaktiivsus oli ca 72%). Kui vanusegrupis 18-24 oli toetus Euroopa Liitu jäämisele lävepakuküsitlusel 75%, siis tõenäoliselt oleks 16 ja 17 aasta vanuste jäämist pooldavate suurusjärk vähemalt sama kõrge olnud. Mainitud eagrupi esindajaid on numbriliselt üle 1,6 miljoni. Hääletamas käinuks hüpoteesi kohaselt pisut üle miljoni noore. Sel puhul oleks lõppresultaat olnud ligikaudu 51% vs 49%. Ehk siiski Euroopa Liidust lahkumise poolt. Valimisea langetamine poleks suutnud Suurbritannia otsust kangutada.

Hoolimata antud hüpoteesist, ei ole kunagi võimalik täpseid tagajärgi ette ennustada. Iga muutusega kaasneb alati ka muid tegureid. Olgu selleks või 16- ja 17aastaste positiivne eeskuju 18- 24aastastele. Ka vanavanematele, kes muidu lahkumise poolt hääletanuks. Teadupärast on riikides, kus valimisiga langetatud, noorima vanusegrupi esindajate hääletamisaktiivsus ülikooliealistest märksa kõrgem. Tasakaalustab eakate kõrge aktiivsuse mõju. Kogu lugupidamise juures eakate vastu peab tõdema, et just pensionärid mõjutasid sel korral enim valimistulemusi. Otsustati lahkuda, kuigi pealetulev põlvkond soovis selge enamusega liidu liikmeks jääda.

Eestis lähevad 16aastased esimest korda valimiskasti juurde 2017nda aasta oktoobris. Ootan põnevusega tulemusi ning järelkaja. Positiivsete kogemuste korral on oluline kaaluda sarnaselt Austriale valimisea langetamise laiendamist kõikidele valimistele.

Noored soovivad endile ise tulevikku määrata. Soovivad ka valida ja ühiskonnaelus kaasa rääkida. On möödapääsmatu, et nad oleksid valimisteks valmis ning suudaksid sarnaselt brittidele teha ratsionaalseid ning kaalutletud otsuseid. Mingis mõttes võib oletada, et tänu noortele on Šotimaa jätkuvalt osa Ühendkuningriikidest. Ei tea kui kauaks, kuid 2014ndal aastal osutusid värsked valijad üpriski ootamatult kaalukeeleks.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga