Raha ümberjagamine sünnitab vaesust

Written by Anti Haugas

Eesti Vabariigis on vahetumas valitsus. Vaevalt see blogi lugejatest kellelegi üllatus on. Esitan paar mõtet, millele loodaval valitsusel vaja tähelepanu pöörata.

Eesti maksusüsteem ei vaja muutmist

USA mõttekoda Tax Foundation on igal aastal teinud OECD riikide seas maksupoliitika analüüse. Viimastel aastatel on Eesti maksusüsteemi hinnatud jätkusuutlikuimaks. Meie proportsionaalne tulumaksumäär ning ettevõtete tulumaksuvabad investeeringud on olnud Eesti kasvulavaks. Võlu ei ole peitunud keerukuses, vaid Eesti ühetaolises ja lihtsas maksusüsteemis. Soovitatakse vaid makse sissetulekutelt enam tarbimisele viia.

Raport võtab esikohal oleva Eesti reitingu baasiks ning arvutab ülejäänud riikide jätkusuutlikkuse meie põhjal. Arenenud riikidest on meile märkimisväärselt lähemale jõudnud vaid Hispaania. Põhjuseks reformid, mida pärast majanduskriisi riigis rakendatud. Hispaania langetab nii tulu- kui ka ettevõtetele rakendatud makse. Muudab maksusüsteemi Eesti omale sarnasemaks. See on ehe näide, et meie süsteem töötab!

Eesti inimeste palgad ning pensionid on kohati sektorite lõikes kordades kõrgemad kui Lätis või mõnes muus endises Nõukogude Liidu sotsialistlikus rakus.

Majandust kasvatavad lisandväärtuse kasv ning eksport

Kui kasvab majandus, kasvavad ka pensionid. See on õige lähenemine. Maksutõus, et katta kulusid, on läbi perse hammaste ravimine. Asjad nii ei tööta.

Lihtne ning ühetaoline maksusüsteem soosib kõrge lisandväärtusega töökohtade teket, see on majanduskasvu esimene eeldus. Suurimaks takistuseks töökohtade tekkel on ettevõtjad pidanud kõrgeid tööjõumakse. Nüüd tõusevad need kõrgemat palka teenivatele veelgi. Astmeline tulumaks seab meile klaaslae. Näeme, kus tahame olla, kuid sinna kunagi ei jõua. Mujal on lihtsalt investorite jaoks soodsam.

Kui valitsus soovib suurendada investeeringute sissevoolu, ei tohiks tööjõumaksude langetamist tagasi keerata. Langetame peaks veel rohkem ning veel kiiremas tempos, kui praegune valitsus suutnud.

Suurendamaks ekspordi osakaalu SKT-st on vaja leida uusi turge. Samuti on vaja tõsta nende toodete hinda, mis Eestist välja viime. Kui midagi valmistame, peame mõtlema, kuidas teha asju nii, et toodetud ühiku kohta võimalikult palju raha küsida. Lennuki pealt toetuste külvamine tekitab õpitud abitust ning suutmatust ilma hakkama saada. Seab piirid innovatiivsusele, sest kaod maksab riik kinni. Lõpuks tulevad ka toetused meie endi taskust või laenudest.

Sogane vesi sünnitab segadust ning kaotame investeeringuid

Eestis tegutsevad investorid ning ettevõtjad hoiavad preagusel valitsusvahetusel pingsalt silma peal. Minuga võttis ühendust Eestis tegutsenud ettevõtja. Praeguseks on ta tagasi Saksamaal. Huvi on mingil hetkel äridega jäädavalt Eestisse tulla. Sama plaan ka tema sõbral. Nad tundsid muret Eestis toimuva pärast. Praegune seis on äraootav. Nad andsid indikatsioone, et võimalike maksumuudatuset korral ollakse loobumas oma ettevõtete Eestisse toomisest. Lubasin kursis hoida, mis meie maksupoliitikas toimumas.

Kui süsteem peaks muutuma ebasobivakas, jääme investeeringutest ilma. Kaod ilmnevad juba esimestel päevadel. Mida enam selgusetust, seda enam Eesti riik kaotab. Kõige õigem oleks jätta maksupoliitika muutmata või teha seda pikalt ette teatades pisikeste sammudega. Isegi kui oleme vasakule nihkumas.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga