Enne linna tunnen sõnniku lehka

Written by Anti Haugas

Kui tahad oma lastele lapsepõlve pori, muda, kivide, puude, toigaste ning porisse vajutatud jalajälgedega, siis kolige Võrumaale!

Siin on tõesti mõnus. Astud hommikul uksest välja, linnud laulavad. Vahepeal on kaste maas. CO2 asemel on võimalik kopsudesse hingata O2-te. Pärast tööd võimalik teha väike suplus. Järvi on kümneid. Teed on käänulised, sõites igav ei hakka. Igal pool on olemas kiire Interneti võimekus. Sporti saab teha. Terviserajad ja kergliiklusteed, metsarajad, rabad. Mida sa hing veel tahad.

Kui Tallinnas maksab kõige kehvem ja viletsam korter üle 30 000 euro, siis Võrumaal saad maja. Ja see ei ole veel kõik. Lärmakate naabrite asemel võid hommikohvi kõrvale jälgida paarituvaid jäneseid või kitsi, kes külmal talvel su elupuud paljaks söövad.

Iga kord kui on suvi ja Võrumaale sõidan, siis juba paarkümmend kilomeetrit enne linna tunnen sõnniku lehka. Kunagi see ei meeldinud. Nüüd tõmban suure sõõmu sisse ja meenutan, tuletan meelde, kui hea on siin ikka elada. See on vabaduse lõhn!

Talvel on veel lahedam. Lükkad suusad alla ja lähed sõitma. Vahepeal ka lumelaua. Kui mujal lund ei ole, siis siinmail ikka on. Eriti mõnus on pärast tuppa tulla. Konvektsioon tõmbab selle värske õhu sulle veelkord ninna. Käid kuumava kehaga jaheda duši all, võtad tassi teed ning istud ahju peale mõnnatama.

Preagu istun pleedi all teleka ees. Võrus. Armasan seda linna.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga